Kaur Lass

Kaur Lass (sündinud 10. mail 1973) on ettevõtja ja vaimse vormi edendaja. Ta on Eesti arhitekt ja planeerija. Ta on olnud üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ projektijuht ja kirjutanud sadu artikleid vaimse vormi ja planeerimisteemadel, mida on avaldatud nii Eestis kui ka välisriikides.

Haridus

Kaur Lass on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri alal 1998. aastal magistrikraadiga ja õppinud ruumilist planeerimist Rootsis Karlskronas (Högskolan i Karlskrona-Ronneby).

Tegutsemine planeerimiseksperdina ja kaasava planeerimise eestvedajana

Kaur Lass on tegelenud nii rahvusvaheliste planeeringute koostamise konsulteerimise kui ka üle Eesti erinevate üld- ja detailplaneeringute koostamisega.

Ta osalenud keskkonnamõju strateeglise hindamise eksperdina mitmete üld- ja detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilisel hindamisel, sh osales Eesti esimeses keskkonnamõju hindamise pilootprojektis, mis koostati Naissaare üldplaneeringule. Selle pilootprojekti alusel avaldati trükis "Naissaare üldplaneering. Keskkonnamõjude hindamise aruanne" (koostajad: Maa ja Vesi Oy, ENTEC AS, väljaandjad: Soome Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaministeerium, Tallinn, 1997), mille toimetajaks oli Kaur Lass.

Kaur Lass on käsiraamatu "Soovitused üldplaneeringu koostamiseks" põhiautor ja toimetaja. Ta on avaldanud artikleid planeeringute kohta ajakirjades Keskkonnatehnika, Ehitaja, ajalehtedes Äripäev, Postimees, Müürileht jne.

Ta töötas aastatel 1995–1997 ENTEC AS-is arhitekt-planeerijana ning 1997–2009 AS-is Pöyry Entec arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhatajana. Alates 2009. aastast on ta strateegilise ja ruumilise planeerimisega tegeleva OÜ Head juhatuse liige ja planeerimisekspert.

Aastatel 2010–2012 oli Kaur Lass üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ projektijuht, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse poolt 30.08.2012 korraldusega nr 368. See planeering on olnud seejärel riigi ruumilise arengu suunamise ja uute maakonnaplaneeringute koostamise aluseks.

Kaur Lass seisis kaasava ja lihtsa planeerimiskorra säilitamise eest Eestis aastatel 2013-2015, kui Justiitsministeerium koostas kodifitseerimise korras uut planeerimisseadust ja ehitusseadustikku. Lihtsuse lisandumise asemel muutus seadu aga pikemaks ja vähem toimivaks, millest kirjutas Ain Alvela Kaur Lassiga tehtud intervjuus. Mõlemad seadused jõustusid vaatamata korruptsiooni kahtlustele. Mitmed erialaliidud (sh Eesti Planeerijate Ühing) esitasid siis seaduse väljatöötamise probleemidest esmalt pöördumise Justiitsministrile ja seejärel seaduse väljakuulutamata jätmise palve Eesti president T. H. Ilvesele ja vaidlustasis selle kehetstamise õiguskantsleri juures. Kaur Lass kirjutas planeerimisseaduse läbipaistvuse teemast: "Varem kehtis lihtne põhimõte, ehitada ei tohtinud teisti, kui määras kehtiv detailplaneering. See tagas avalikkuse ees kokku lepitu arusaadavuse ja planeeringute järgimise. Praegu kehtiv seadus kaotas nii detailplaneeringu eskiisi avalikud arutelud kui ka planeeritavale maa-alale välja pandavad infotahvlid. Kaasamiskoosolekute asemel on nüüd kirjalik menetlus, mis on omavalitsused ja riigi üle külvanud bürokraatiaga. On selgunud, et valitud saavad projekteerimistingimuste abil planeerimisest ka mööda hiilida ja riik ei täida ka ise oma seaduseid. Ruumi kujundamist on nii saanud salatsev poliitika."

Probleem on kinnitust leidnud hilisemas planeerimispraktikas ja sel teemal on Kaur Lass avaldanud mitmeid artikleid. 22. septembril 2021. aastal kirjutas ta Postimehes ilmunud loos "Ruumiplaneerimine tuleb karistamisvahendist taas muuta arendaja ja kogukonna abiliseks" sel teemal: "Probleeme esineb täna igat liiki planeeringute koostamisel, elluviimisel ja nende üle järelevalve teostamisel ning see takistab investeeringuid (sh suuri regionaalinvesteeringuid). Kui eelmises planeerimisseaduses oli 47 paragrahvi ehk 17 prinditavat A4 lk teksti, siis uues on 143 paragrahvi ja 45 lk teksti. Kolmekordistunud õigusakti maht on planeerimise arusaadavust ja toimivust selgelt vähendanud. Ehk rohkem seadust ei tee muud kui loob lisasegadust."

Ta on otsinud lahendusi kodanike kaasamise taas laiapinnalisemaks muutmiseks ja kirjutab 9. märtsil 2024. avaldatud Äripäeva artiklis "Eesti, kus mina tahaksin elada – seitse alustala" sel teemal oma visioonis nii: "Me tagame oma kodanikele dokumentidest ja otsustest arusaamise võimaluse, taastades kaduma kippuva läbipaistva ja kiire avaliku asjaajamise. Kui välja arvata tõelised riigisaladused, siis oleme saladustevaba ühiskond, kus kodanikke kaasatakse planeerimisse, ruumiloomesse ja valitsemisse."

Kaur Lass pikaaegsest tegutsemisest planeerijana on 2013. aasta novembris ajakirjas Ehitaja kirjutanud Lauri Leet persooniloo "Valin, millele oma aega kulutan".

12.10.2017 tunnustas Muinsuskaitseamet Harku Vallavalitsust "Hea planeerija auhinnaga". Tunnustus anti vallale pärandit väärtustava "Harku Valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu" koostamise eest. Teemaplaneeringu koostamist ja selle sisuväljatöötamist korraldas projektijuhina Kaur Lass ja see valmis OÜ Head, OÜ Sfäär Planeeringud ja Harku Vallavalitsuse koostöös.

Ettekanded konverentsidel

Kaur Lass on modereerinud rahvusvahelisi planeerimis- ja ehitusvaldkonna konverentse, nt rahvusvahelise koostööprojekti "Via Baltica Spatial Development Zone" konverents: "Via Baltica ruumilise arengu koridor", Rapla, 29.04.1999; "Keskkonnasõbralik planeerimine" ("Green Planning"), Tartu 26.09.2013; Euroopa Ehitusinseneride Liidu konverents "Civil Engineering and Cultural Heritage", Tallinn 01.06.2018.

Ta on teinud mitmeid ettekandeid planeerimis-, ehitus- ja keskkonnavaldkonna koha rahvusvahelistel konverentsidel, näiteks:

1. "Rail Baltica – Collision or dialog between different planning levels" konverentsil: First International Conference on Sustainable Planning & Development, Skiathos, Kreeka 1. kuni 3.10.2003.
2. "Community Involvement. Short case study: The Comprehensive plan for the Coast Line Area between Paljassaare and Russalka" Intrerreg IIIC projekti BERI raames: Seminar on Best Practice regarding Brownfield redevelopment Brüssel, Belgia 28.02.2006.
3. Ettekanded: "Community Involvement Short case study: The Comprehensive plan for the Coast Line Area between Paljassaare and Russalka, Tallinn, Estonia" ja "Detail land use planning in Tallinn. Planning the areas of public interest" Latvian Ministry of Regional Development and Local Government korraldatud seminaril: Detālplānojumi, to kvalitāte Latvijā un Igaunijā, Riia 16.06.2006.
4. "Legal and Financial aspects of Land Planning" Baltic Real Estate Investment Forum, Tallinn 10.09.2007.
5. Ettekanne VASAB seminaril teemal "Common vision is a base for long-time perspective" (sh lisaks ka lühiesitlus: "Case study – planning of Rail Baltica tunnel area – illustrating how the relation between VASAB 2010 vision and municipal level planning has been working in practice") ja VASAB Long Term Perspective workshopi töö juhendamine Riia, Läti 31.01.2008.
6. "Kas loodus ja arendustegevus saavad koos eksisteerida?" B7 Baltic Islands Network rahvusvahelisel konverentsil "Kuidas ühildada sotsiaal-majanduslikku arengut ja keskkonnakaitset" Kuressaare 26.05.2008.
7. "Planning of Rail Baltica tunnel area – illustrating the relation between VASAB 2010 vision and Comprehensive plans of Viimsi" Euregio NGO korraldatud Eesti ja Soome ühisel ümarlaual: Roundtable Rail Baltica and Helsinki- Tallinn Twin-City development, Tallinn 13.11.2009.
8. "Planning of Rail Baltica in Estonia: Rail Baltica as a part of long term vision for Tallinn-Helsinki co-operation" rahvusvahelisel konverentsil "Rail Baltica – current development and business perspectives", Stockholm School of Economics in Riga (SSE Riga) ja Meierovics Society for Progressive Change, Latvia, SSE Riga, Riia, Läti 24.03.2011.
9. "Rail Baltica in Spatial Plans – the railroad as part of a much bigger whole", Rahvusvaheline logistikaseminar 2012 "Rail Baltica", Tartu 4.04.2012.

Töö koolitaja ja õppejõuna

Kaur Lass on pidanud loenguid ruumilisest planeerimisest ja planeeringute keskkonnamõju strateegilisest hindamisest Eesti ülikoolides ja kõrgkoolides (nt Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, EKA, EBS, TKTK jmt).

Ta on viinud Eestis läbi hulgaliselt täiendõppe kursuseid ja seminare planeerimise, planeeringute keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise strateegiate alastel teemadel. Ta on koolitanud nii ministeeriumite, maavalitsuste kui ka omavalitsuste töötajaid ja kinnisvaraarendajaid, projekteerijaid, keskkonnamõju hindajaid ning planeerijaid. Aastatel 2013-2017 pidas ta transpordiplaneerimise teemalisi loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis.

Alates 2018. aastast on ta pidanud loengudi vaimse vormi ja vaimse tervise probleemide süsteemse ennetuse vajalikkuse teemal, näiteks TKTK ning osalenud vaimse vormi teemadel ettekannetega konverentsidel.

Teadusartiklid

Kaur Lass on koos Urmas Kasega (pikaaegne Pärnu Maavalitsuse arendusnõunik) avaldanud kaks teaduslikku artiklit:

1. K. Lass & U. Kase "New Challenges For Regional Development In Estonia – The Case of Pärnu City Region"; WIT Press 2005.
2. K. Lass & U. Kase "International And Local Level Planning Cooperation. Rail Baltica – Collision Or Dialog Between Different Planning Levels"; WIT Press 2003.

Tegutsemine ettevõtjana

Kaur Lass oli aastatel 1997–2006 ENTEC AS (hilisem ärinimi Entec Eesti OÜ) aktsionär ja juhatuse liige. Ta on olnud OÜ Architec juhatuse liige, korraldades selle arhitektuuribüroo tööd 1999. aastast kuni 2007. aastani. Alates 2009. aastast tegutseb ta planeerimis- ja ettevõtlusvaldkonna konsultandina ja juhatuse liikmena OÜ Head ja tegevjuhina Conscious Initiative OÜ-s.

Äri- ja juhtimiskonsultandina on ta vedanud mitmete organisatsioonide visioonide ja äriplaanide koosamisi, näiteks nõustas ta surugaasitanklate äriplaani koostamist AS-ile Eesti Gaas.

Kaur Lass on avaldanud artikleid ettevõtluse ja vaimse vormi kohta (ajalehtedes Postimees, Äripäev, Ärileht, ajakirjades Personali Praktik ja Director). Tema tegemisi on vaimse vormi edendajana on kajastanud USA ajakiri CIO Times.

Teadliku ettevõtluse konverentside ja vaimse vormi edendamise eestvedamine

Kaur Lass on korraldanud koostöös Helena Lassiga alates 2015. aastast Teadliku Ettevõtluse Konverentse ja on töötajate vaimse vormi edendamiseks loodud Wellness Orbit eestvedaja. Nende loodud vaimse vormi keskne lähenemine tuginev süsteemsel vaimse tervise probleemide ennetusel ja vaimse heaolu kesksel lähenemisel. Selles lähtekohtadeks on teaduspõhine teadlikkuse käsitlus, praktilised ettevõtlusalased teadmised (nt initsiatiivi võtmine, vastutuse võtmine, sihipärane tegutsemine, teiste juhtimine) ning psühhiaatria ja psühholoogia alased uuringud.

Ta on vaimse vormi teema selgitamiseks kirjutanud: "Vaimne vorm tagab hea töövõime ja võimaluse edeneda oma eesmärkides. Kui seda pole, seisame vastastikku kasvavate vaimse tervise probleemidega, mis vähendavad inimese töövõimet või kaotavad selle üldse. Depressioonist saab WHO andmetel juba aastaks 2030 suurim globaalne terviseprobleem ja Eestis võetakse 1/3 haiguslehti vaimse tervise probleemiga. Seega vajadus senist lähenemist proaktiivseks muuta on pakiline."

Tema artikleid vaimse vormi kohta on avaldatud lisaks Eesti meediale ka välismeedias (USA, Suurbritannia).

Ta on selgitanud vaimse vormi ja teadlikkuse kasutamise oskuste olulisust tehisintellekti ajastul. Ashley Kate HR 19. september 2023. aastal avaldatud loos "Upgrading Intrapersonal Skills in the Face of Rising AI and Automation", selgitas ta „Me ei peaks proovima muutuda masina sarnasteks oma mõtlemises ja tegutsemises, vastupidi, me peaksime parendama oma teadmiseid ja oskuseid oma sisemaailma toimimisest ja selles peituvate ressursside kasutusest. Probleem on selles, et meile ei ole õpetatud kuidas oma seesmiseid ressursse kasutada, et saavutada parimad inimvõimeid. On fakt, et enamusel meist puudub intrapersonaalne haridus (vaimne kasvatus), mille tulemusel meil ei ole intrapersonaalseid oskuseid, mis tagaks meie vaimse heaolu ja seesmise arengu.“

Ta on väljendanud selgelt, et näeb vaimset vormi kui edu vundamenti ja kirjutas 14. veebruaril 2019 Äripäevas "Siiani pole vaimne tervis tervetele olnud meil fookuses. Kool seda ei õpetanud, tööandjad sellega ei tegelenud ja inimest ennast ei huvitanud teema enne, kui vaimse tervisega olid olud halvasti. Haigekassa ja haiglad aga tegelesid ja tegelevad seni hädade tagajärgedega." Samas loos kirjutab ta, "Vaimne vorm tagab hea töövõime ja võimaluse edeneda oma eesmärkides."

Välislingid

• Täpsem elulugu
• "Kaur Lass: "Valin, millele oma aega kulutan"", Lauri Leeti koostatud persoonilugu ajakirjas Ehitaja 11/2013
• Avaldatud planeerimisalased artiklid
• Käsiraamat "Soovitused üldplaneeringu koostamiseks." Koostanud Kaur Lass, Valdeko Palginõmm, Merje Muiso, Rivo Noorkõiv jt. Toimetaja Kaur Lass. Keskkonnaministeerium, Tallinn, 2000 (kordustrükk 2001)
• Kaur Lass ettekanded
• Teadliku ettevõtluse konverentsid - Conscious Initiative Conference