Key West

Key West
[ kii uest ]
inglise Key West hispaania Cayo Hueso
Key West satelliidifotol aastal 2017
Key Westi lipp Key Westi pitsat
Pindala: 18,8 km²
Elanikke: 26 444 (1.04.2020)
Koordinaadid: 24° 34′ N, 81° 47′ W

Key West (hispaania keeles Cayo Hueso) on 11 km² suurune saar Florida väinas. Monroe maakonna halduskeskusena ulatub lähisaartele samanimeline linn ehk Ameerika Ühendriikide mandriosa lõunapoolseim linn City of Key West.

Kuuba pealinn Havanna asub saarest üle väina 170 km kaugusel edelas. Miami suurlinn asub mandril 210 km kaugusel kirdes. Florida Keysi saarestikust on see viimane ja läänepoolseim sildade ning raud- ja kiirteedega ühendatud saar, sealhulgas lõppeb samanimelises linnas ülipikk maantee U.S. Route 1.

Troopilises kliimavöötmes asuv saar on geograafiliselt punktiks, kust Mehhiko laht avaneb Atlandi ookeanisse.

Ajalugu

Koloniaalaeg

Põlisameeriklased risustasid ümbruskonna randasid skelettidega, sellest tuleneb ka hispaaniakeelne nimetus viitega luusid täis riffidele. Asekuningriigi hallatud Hispaania-Florida kolonialistid, inkvisiitorid kui ka piraadid omasid piirkonnas võimu aastani 1763. Suurbritannia kuningriik hõivas seitsmeaastase sõja tagajärel vastukaubana poolsaare ja ümbritsevad väikesaared jätkates 13 kolooniale asumaade vallutamist kuni Mississippini. Pariisi rahulepingu järel ehk pärast ametlikku kaotust Ameerika iseseisvussõjas müüsid britid maavaldused tagasi hispaanlastele. Need jätkasid brittide kombel Lääne- ja Ida-Florida eraldi haldamist, kuigi see toimus viletsuses. Seminolede põlisrahva tapatalguid tunnistades ja sama saatust vältides olid nad sunnitud allakirjutama Adamsi-Oníse rahulepingule aastal 1819. Valdused müüdi ameeriklastele ja maad vabastati kahe aasta jooksul, Florida poolsaare ümbrusest taandusid hispaanlased jäädavalt suursaartele.

19. sajand

I Mehhiko Keisririik kuulutas niisamuti ennast iseseisvaks aastal 1821. Ameerika Ühendriigid saavutasid seejärel täieliku võimu väina põhjarannikutel ja ümbritsevatel väikesaartel. Pärast maade jaotamist ameeriklastest maaomanike vahel oli tekkiv asustus aastakümneid üks jõukamaid terves Põhja-Ameerikas. 1846. aasta Havanna orkaan räsis saart üsnagi karmilt, järgmise kahekümne aasta kestel valmisid kindlustus Fort Taylor ning kaitsetornid West Martello Tower ja East Martello Tower. 19. sajandi teisel poolel tegeleti peamiselt laevavrakkide rüüstamiste, soola ammutamise ning kalade ja kilpkonnade püügiga, Kuubalt pärinenud põgenikud valmistasid kohapeal sigareid. 1886. aasta suure tulekahju järel hävis enamik puitasumist, mis oli seni moodustanud suurima ja jõukaima linna Florida osariigis. Maine nimeline sõjalaev lahkus Key Westi sadamast, et vallandada Hispaania-Ameerika sõda, mis algas sadamas Havannas.

20. sajand

1912. aastaks rajati pärast mitmeid laastavaid orkaane mandrilise Florida East Coast Railway raudteesüsteemi jätkuna Overseas Railway, mis ühendas mööda pikkasid sildasid linna sisemaaga. 1938. aastal valmis taaskordse orkaani laastamise järel endistele raudteed toestanud tugistruktuuridele kiirtee Overseas Highway. Teise maailmasõja ajal peatus sealses sadamas laevu üle 14 000, mille tõttu linna rahvaarv kolmekordistus. Kuuba revolutsiooni eel oli sel tihe praami- ja lennuühendus üle Florida väina Kuubaga. 1982. aastal kuulutati pärast kohaliku piirivalve lauskontrolli ja mass-ummikuid välja mõtteline Conchi Vabariik, kuna piirivalvurite tegevus halvas oluliselt põhilist majandusharu turismindust.

21. sajand

Orkaanid leiavad siiani aset, millest laastavamad on olnud Wilma (2005), Irma (2017), Michael (2018) ja troopiline torm Eta (2020).

Vaatamisväärsusi

• Ernest Hemingway House
• Little White House

Vaata ka

• Dredgers Key
• Fleming Key
• Sunset Key
• Stock Island