Harten
Harten (vene keeles Хартен) on ilmselt Oldenburgist pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Saksamaal.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Suguvõsaliin algab Magnus Georg Harteniga (1713−1786), kes siirdus XVIII sajandi keskpaiku ilmselt Oldenburgist Riiga, kus temast sai Rootsi-aegse kindralkuberneri arhiivi arhivaar. Tema pojapojale Saaremaa superintendendile Hermann Johann Friedrich Hartenile (1794−1841) anti 1840. aastal Püha Stanislavi III klassi orden ja ta tõsteti aadliseisusse.
Hartenid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]
Hermann von Harteni poeg kolleegiuminõunik Eduard Moritz von Harten (1829−1894) võeti 9. detsembril (vkj) 1866. aastal Saaremaa rüütelkonna matriklisse. Tema noorem vend riiginõunik Hermann von Harten (1842–1917) immatrikuleeriti 1909. aastal.
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Georg Friedrich Harten (1758−1834), Mustjala pastor, Saaremaa konsistooriumi assessor
- Hermann Johann Friedrich von Harten (1794−1841), Kaarma ja Mustjala pastor, Saaremaa superintendent ja Saaremaa konsistooriumi viitsepresident
- Karl Eduard Harten (1801−1882), Mustjala pastor-adjunkt, Vigala pastor, Maa-Lääne praostkonna praost, Kuuda seminari direktor
- Georg Julius Arthur von Harten (1827−1893), kindralmajor
- Eduard Moritz von Harten (1829−1894), meditsiinidoktor, kolleegiuminõunik
- Karl Eduard Harten (1833−1904), kindralmajor
- Moritz von Harten (1858−1938), meditsiinidoktor, tõeline riiginõunik
- Eduard von Harten (1860−pärast 1919), kindralmajor, eskadroni-, polgu- ja brigaadikomandör
- Karl Hermann von Harten (1870−1951), tõeline riiginõunik, Varssavi ringkonnakohtu liige
- Boris Harten (1899−1960), lipnik, metsnik
Harteni suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]
- Saaremaa:
- Mullutu (Mullut) (1893−1919), Saare (Holmhof) (1902−pärast 1909, rendivaldus), Sikassaare (Siksar) (poolmõis)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 313-314.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 146-150 [1].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1965. Lk 127-133.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 454.