Muḩammad
Muhammad (araabia keeles محمد ; umbes 570 Meka – 8. juuni 632 Mediina) oli islami prohvet. Tema pikk nimi on Abū-l-Qāsim Muḥammad ibn ‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-Muṭṭalib ibn Hāšim ibn ‘Abd Manāf al-Qurašī (أبو القاسم محمد بن عبد الله بن عبد المطلب بن هاشم بن عبد مناف القرشي). Eesti keeles kasutatakse traditsiooniliselt nimekuju Muhamed.
Muslimid lisavad pärast tema nime mainimist alati "rahu olgu tema peal" (alayhi as-salām) või "jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" (ṣallā-llāhu ʿalayhī wa-ʾālihī wa-sallama, lühend SAW).
Muhamedi elu ja islamitraditsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Andmeid Muhamedi elu kohta on vähe ning need pärinevad peamiselt araabia autoritelt, kes elasid sajandeid pärast Muhamedi ja pole seetõttu kuigi usaldusväärsed. Varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid ajapikku muutusid tema elulookirjeldused täpsemaks ja kanoonilisemaks. Tavaliselt tehakse Muhamedi elust kirjutades kompromiss, usaldades islamiajaloolaste kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda võimalikult kriitiliselt tõlgendada.
Muhammadi noorusaeg[muuda | muuda lähteteksti]
Muhamed sündis umbes 570. aastal Mekas ja kuulus quraiši hõimu hašimi linnaaraablaste sugukonda. Muhamedi isa suri kohe pärast poisi sündi ning tema ema siis, kui poiss oli 6-aastane. Seetõttu kasvatas Muhamedi üles tema onu Abu Talib.
Muhamedist sai onu eeskujul kaupmees. 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidžaga.
Ilmutused[muuda | muuda lähteteksti]
Muhamed sai oma esimese ilmutuse 610. aastal Hira mäel. Tema ette ilmus hirmuäratav kuju, kelles Muhamed tundis ära peaingel Gabrieli. Ingel lausus järgmised read ning käskis Muhammadil neid korrata:
"Loe Isanda nimel, kes on loonud,
loonud inimese veremügarast.
Loe, sest sinu Isand on õilis
ja on õpetanud kirjasulega
inimestele tarkust, mida ta ei teadnud." (suura 96: 1–5) [1]
Ingel ütles, et Muhamedile on määratud saada Allahi saadikuks, andes mõista, et see ilmutus ei jää viimaseks. See oli piinarikas kogemus: esimestel kordadel tõmbus kogu ta keha krampi ning ta higistas meeletult.[2] Tema naine Hadidža lohutas Muhamedi, kuid too ei osanud algul näha selles muud kui päikesest tingitud hallutsinatsiooni. Nagu lubatud, hakkasid Allahilt aina uued sõnumid saabuma.
Meka vastasseis[muuda | muuda lähteteksti]
Mekas oli välja kujunenud püsielanikest kaupmeeste klass, keda tunti kuraišiitidena (quraiši hõimu järgi). Kuraišiidid kasutasid ära oma kontakte sealsete beduiini hõimudega, et muuta Meka üheks Araabia sisemaa tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. Muhamed sai aru, et mekalased ja araablased vajavad midagi, millele nad jäägitult alluksid. Meka peab tõusma kõrgemale väiklastest hõimutülidest ja sisevõitlusest. Araablased vajasid ühteliitvat religiooni.
Muhamedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine. See põhines Allahi hoiatusel, et viimse kohtupäeva saabudes mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhamed oli ka ise edukas kaupmees olnud, sattus ta nende hulgas ebasoosingusse, kuna kritiseeris kuraišiitide moraalset hoiakut. Lisaks naeruvääristas Muhamed mekalaste esiisade kombeid ning kutsus hülgama kõiki teisi jumalaid. Mekalased seisid talle vastu, kuna ebajumalatest lahtiütlemine oleks tähendanud neile majanduslikku kaotust.[3]
Osava diplomaadina õnnestus Muhamedil pidada edukaid läbirääkimisi Mediina saadikutega. Kahe aasta jooksul saatis ta sinna oma mõttekaaslasi ning 622. aastal kolis ta sinna koos oma äia Abū Bakriga ka ise. Seda lahkumist nimetatakse hidžraks ning aasta 622 tähistab ühtlasi islami ajaarvamise algust. Põgenemine toimus viimasel hetkel, sest kuraišid olid otsustanud ta tappa.
Muhamedi poliitika ja islami võit[muuda | muuda lähteteksti]
Muhamedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. Mediina perioodil muutusid ta õpetused vägivaldsemaks. Aastatel 624–630 peetud võitluses alistas Muhamed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks. Seejärel allutas ta endale suurema osa beduiini hõime, pannes aluse Araabia kalifaadile.
Muhamedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Abū Bakr, kellest sai esimene Rashiduni kalifaadi kaliif (Vaata ka Kaliifide loend).
Muhammad suri 632. aastal.
Muhamedi naised[muuda | muuda lähteteksti]
Muhamed harrastas vastavalt islami õpetusele polügaamiat. Tema lemmiknaiste hulka kuulus Aiša.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Harri Holma ja Vassili Barthold, "Muhamed ja islam". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Sari Suurmeeste elulood, nr. 3, EKS, Tartu 1933
- Essad Bey, "Muhamed" (elulugu). Saksa keelest tõlkinud Leo Metsar. Eesti Raamat, Tallinn 2000
- "Muhamedi tarkuseraamat". Kokku kogunud ja tõlkinud Allama Sir Abdullah al-Suhrawardy. Eessõna: Mahatma Gandhi. Inglise keelest tõlkinud Ingrid Järv. Ersen, Tallinn 2004
- ↑ Koraan. Tõlkinud Udam, Haljand. Avita. 2007. Lk 341. ISBN 9789985213148.
- ↑ Armstrong, Karen (2003). Islam. Tartu: Ilmamaa. Lk 39. ISBN 9985770714.
- ↑ Armstrong, Karen (2003). Islam. Tartu: Ilmamaa. Lk 46–48. ISBN 9985770714.