Shetlandi saared

Shetlandi saared
	inglise Shetland Islands
	Pindala: 1468 km² (2023)
	Elanikke: 23 210 (2012)
	Rahvastikutihedus: 15,8 in/km²
	Keskus: Lerwick

Shetlandi saared (inglise keeles Shetland Islands) piirnevad edelas Atlandi ookeaniga, kirdes Norra merega ja kagus Põhjamerega. Saared asuvad Suurbritannia äärmises põhjaoas umbes 80 km kaugusel Orkney saartest, 170 km kaugusel Šotimaa põhiosast, 220 km kaugusel Norrast ning 280 km kaugusel Fääri saartest.

Shetlandi saarte pindala on 1468 km². Suurim kaugus põhjast lõunasse on umbes 150 km ning läänest itta umbes 60 km. Saartel elas 2019. aasta seisuga 22 920 inimest.

Shetlandi saared kuuluvad Suurbritanniale ja on Šotimaa üks omavalitsusi.^[2] mille keskus on Lerwick.

Loodus

Saarestikus on sadakond saart, millest 15 on asustatud. Peamised saared on:

Suurima saare Mainlandi pindala on 899 km², mis on näiteks natuke vähem Hiiumaa pindalast (1018 km²). Pindala järgi teine saar on Yell (212 km²) ning kolmas Unst (120 km²). Ülejäänud saared on alla 40 km² suurused. Rannajoon on väga liigestatud. Ükski koht saartel ei ole merest kaugemal kui 5 km.

Pinnamood on valdavalt künklik. Kõrgeim tipp Ronas Hill (450 m) asub Mainlandi põhjaosas.^[2] Saarte rannikute lähedal meres on ligikaudu 110 kaljurüngast. Saartele on iseloomulik ka tuul ja looded. Seetõttu on piirkonnas nii laevahuku kohti kui ka majakaid.

Geoloogiline ehitus on keerukas, esineb murranguid ja kurde. Saared on osa Kaledoonia orogeneesist (mäetekkest). Pleistotseenis olid saared liustikega kaetud. Sellest ajas pärineb näiteks Lunnastingis paiknev 2000 tonnine rändkivi Steenes of Stofast.

Valitseb niiske ja jahe kliima. Ilmastikku mõjutab tugevasti Põhja-Atlandi hoovus. Kõige soojem kuu on juuli ning kõige külmem veebruar. Ööpäeva keskmine kõrgeim õhutemperatuur on juulis 14,2 kraadi ja veebruaris 5,3 kraadi. Kõrgeim õhutemperatuur (23,4 kraadi) on mõõdetud juulis 1991 ja madalaim (-8,9 kraadi) jaanuaris 1959.

Aasta keskmine sademete hulk on 1 220 mm. Suurem osa sellest langeb talvel. Kuivem aeg kestab aprillist augustini. Püsivat lumikatet enamasti ei tekki, hoolimata sellest, et talvel sajab rohkem. Suvel tõuseb niiskuse sisaldus õhus sageli nii kõrgele, et tekkib udu.

Ilm on väga tuuline. Tuule keskmine kiirus on 6,7 m/s. Tuul on eriti vali talvel, harvad ei ole ka orkaanitugevusega tuuled. Tugevat tuul esineb mõnevõrra vähem aprillist septembrini. Terve aasta jooksul võib olla ka tuulevaikseid päevi.

Ajalugu

Shetland oli asustatud juba 5400 aastat tagasi. Tollased inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põllumajandusega. Pronksiajal 4000 aastat tagasi kliima jahenes. Rauaajal püstitati kivist kindlusi, millest mõne varemed on säilinud tänapäevani. Arheoloogiliste mälestiste poolest on Shetlandi saared rikkad, sest saarestikus ei kasva puid peaaegu üldse ja sellepärast on väga palju maju kivist ehitatud, aga kivimajade varemed säilivad palju paremini kui puumajade varemed.

9. sajandil pöörasid skandinaavlased, kes seni olid tegelenud rohkem saarestiku röövimisega, ülerahvastuse tõttu põhitähelepanu selle koloniseerimisele. Nad hõivasid Shetlandi ja Orkney saared, panid saarele nime ning tõid sinna oma seadused ja keele, mis püsis 19. sajandi alguseni. Mis sai saarte põliselanikest, see on teadmata.

Kui Harald Kaunisjuus võttis Norra enda kontrolli alla, põgenesid paljud tema vaenlased Shetlandi ja Orkney saartele. Sealt jätkasid nad rüüsteretki Norrasse ja Šotimaale. Seepeale moodustas Harald suure laevastiku ning vallutas 875. aasta paiku Shetlandi ja Orkney. Need saared läänistas ta Rognvald Eysteinssonile tasuks tema Šotimaal lahingus hukkunud poja eest. Ragnvald ei hakanud seda aga ise valitsema, vaid andis selle oma vennale Sigurd Eysteinssonile.

Ristiusk saabus Shetlandile 10. sajandil.

1194. aastal, kui Norrat valitses Sverre ning Orkney ja Shetlandi krahv oli Harald Maddadson, kogusid tema lähisugulane Olav ja Hallkjell Jonsson sõjaväe ja seilasid kuningat kukutama, soovides uueks kuningaks panna eelmise kuninga Magnus V poega ja Olavi kasupoega, 13-aastast Sigurd Magnussoni. Bergeni lähedal toimus Florvågi lahing, kus ülestõusnud said rängalt lüüa ja enamik neist tapeti, sealhulgas Hallkjell ja Sigurd. Viimase keha näidati Bergenis avalikult rahvale, et tõendada tema surma. Kuigi Harald Maddadson sõjaretkes otseselt ei osalenud, oli selge, et seda ei saanud korraldada Haraldi teadmata, ning Sverre võttis karistuseks Shetlandi kuninga otsese kontrolli alla.

Kui Šotimaa kuningas Alexander III sai 1262 täisealiseks, kuulutas ta Norrale sõja, et vallutada kõik Briti saarte lähedal asuvad väiksemad saared, sealhulgas Shetlandi ja Orkney saared. 1266 sõlmiti Perthi rahu, millega Norra tunnustas Orkney ja Shetlandi kuulumist Šotimaale.

Aastal 1348 tabas Norrat must surm, mis teda märgatavalt nõrgestas. Aastal 1379 võttis Henry Sinclair Orkney enese kontrolli alla, saades formaalselt Norra kuninga esindajaks. Aastal 1397 astus Norra Kalmari uniooni. Norras suurenes märgatavalt Taani mõju.

Taani ja Norra kuningas Christian I oli suures rahahädas. Ta naitis oma 13-aastase tütre Taani Margarete 17-aastase Šotimaa kuninga James III-ga. Christian ei suutnud väärilist kaasavara anda ja sõlmis 8. septembril 1468 lepingu, millega pantis Orkney 50 tuhande kuldna eest Šotimaale. 28. mail 1469 pantis ta ka Shetlandi 8000 kuldna eest Šotimaale. Ta lisas lepinguisse tingimuse, mis andis järgmistele Norra kuningatele õiguse saared tagasi saada fikseeritud koguse 210 kg kulla või 2310 kg hõbeda eest. 17. ja 18. sajandil tehti mitu edutut katset saared tagasi saada.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Edgar V. Saks. Estlandi-nimeline saarestik Atlandis. Võitleja, juuli 1967, nr 7, lk 2.

Välislingid

Shetlandi sait

[1] ttps://www.nature.scot/doc/landscape-character-assessment-shetland-landscape-evolution-and-influences

[SMA-2] 2,0 ^2,1 Suur maailma atlas, lk. 54

[1]

[2]