Suhhovei

Suhhovei on mõõdukas (kiirusega 6–6 m/s) või tugev (kiirusega üle 10 m/s) tuul, millele on iseloomulikud kõrge õhutemperatuur (üle +25 °C, keskpäeval mõnikord üle +40 °C) ja väike õhuniiskus (alla 30%, keskpäeval 10–15% või madalam).

Õhutemperatuuri tõusu ja õhuniiskuse languse põhjuseks on enamasti troopiliste õhumasside soojendamine antitsüklonite alal tugevasti soojenenud maapinnalt. Troopilised õhumassid tekivad Aafrika, Väike- ja Kesk-Aasia kõrbete kohal, nendega levivad suhhoveid Venemaa ja Kasahstani metsasteppideni ning veel sagedamini poolkõrbetesse ja rohtlatesse.

Kõige sagedamini esineb see tuul kõrbetes ja poolkõrbetes ning stepivöötmes põua ajal.

SRÜ territooriumil on suhhoveid iseloomulikud Kaspia madalikule ja Kasahstanile, Ukraina lõunaosale, mõnikord esineb neid metsastepivöötmes ja isegi metsavöötmes.

Venemaal esineb suhhoveid regulaarselt Altai, Taga-Baikali ja Stavropoli krais, Astrahani, Saratovi, Samara, Orenburgi, Kurgani ja Omski oblastis ning Burjaatias, Dagestanis ja Kalmõkkias, mõnikord Volgogradi oblasti lõunaosas. Venemaa kesk- ja loodeosas esineb seda harva.

Suhhovei võib kesta mitmest päevast mitme nädalani. Kõrge õhutemperatuuri pärast põhjustab suhhovei vee intensiivset aurumist mullast, taimede ja veekogude pinnaselt. See võib põhjustada suurt kahju põllumajandusele, sest hävitab muldade viljakat kihti, põhjustab kahju tera- ja puuviljasaagile ning taimede hävingut. Kahju suurus sõltub loodusnähtuse kestusest.

Kaitseks suhhoveide vastu istutatakse metsakaitseribasid, niisutatakse mulda ja korraldatakse maaparandust.