AK ⟩ «Abitu armastus» naerab kurjuse välja

Ümbriselakal on väike eksistentsiaalne dialoog n-ö Tema ja Mina vahel, kus Tema ütleb, et see on rumal pealkiri, sest armastus ei ole kunagi abitu, kuid Mina kinnitab, et ta kirjutas nii, nagu on. Raamatut kätte võttes tuleb meelde teine novellikogu «Unustatud inimesed», kus segunevad huumor ja äng, iiveldus ja naer. See annab kindluse, et niigi ängistaval geopoliitilisel ajal ei suru Bergi uued novellid sind stressi, vaid aitavad naerda enda ja elu üle, seda ilma küünilisuseta, kuna tekst tagab rõõmu ja naudingu. Nii et ka uue novellikogu pealkirjas on huumorilubadus, mis eeldab siiski ligimesearmastust ja head maitset. Selles Berg ei libastu.