Miks on just meie Eneli Euroopa parim aeglaselt ujuja?

Eneli Jefimova treener Henry Hein on öelnud, et ujumises kipub üldjuhul olema nii, et stiil valib ise ujuja ja Jefimova puhul on lihtsalt looduse poolt nii seatud, et rinnuliujumine on see ala, kus tal on parimad eeldused maailma tippu jõuda.

Päris kohale sinna Jefimova veel jõudnud pole – MM-kulda tema auhinnakapis ju pole –, kuid lähedale küll ning sellest kolmapäevast on meie kuldkala ka Euroopa tšempion. Seda sealjuures veel pikas, 50 meetri basseinis ehk «päris ujumises».

Mis on aga see «miski», mis loodus Jefimovale on andnud ja mis võimaldab tal ühel maailma konkurentsitihedaimal alal teiste tippudega rinda pista? Tuleb välja, et Jefimova salarelvaks on tavapärasest liikuvamad liigesed.

«Eneli puusa- ja põlveliigese liikuvus on selline, mida mina ammugi enam, aga mida ka paljud teised noorujujad ei suuda,» nõustus treener Hein veidi tausta avama. «Rinnuliujumises on põhiline jalalöök ja Enelile on looduse poolt antud selline liigeste liikuvus, mis võimaldab jalaga teha amplituudi, mida 90 protsenti inimesi ei suuda.»

Mõistagi on sedagi võimalik arendada, kuid sünnipärane liikuvus seab siiski selged piirid ette. Jefimova puhul on need lihtsalt kaugemal kui enamikel teistel, toonitab Hein veel kord ning lisab, et näiteks selili- ja liblikujujatel painduvad põlved sageli n-ö teistpidi läbi. «Ujumises on tõepoolest hästi palju looduse poolt paika pandud: kuidas sinu liigeste liikuvused sobivad teatud stiilide jaoks,» sõnab ta.

Kiirustada ei maksa

Ent pelgalt looduse õnnistusega maailma kiireimaks rinnuliujujaks, mis tegelikult on kõige aeglasem ujumisviis, ei saa. Vaja läheb ka head tehnikat ning jõudu. «Rinnuliujumine on üks tehnilisemaid alasid ja maailma tipus ka üks jõulisemaid,» selgitab Hein ning laskub Postimehe palvel taas veidi rohkem detailidesse.

Esmalt tehnika omadesse: rinnuliujumise liigutus peab olema erakordselt puhas ja sujuv. «Ka Eneli puhul need ujumised, kui ta hakkab ennast kiiremini liigutama ja nii-öelda tempot tõstab, ei tähenda, et ta kohe kiiremini ujuks. Pigem läheb aeg aeglasemaks,» sõnab ta, kuid möönab, et selles vallas on hoolealune ikkagi päris hea.

Rohkem vajakajäämist on jõus, kuid see on ka mõneti arusaadav, kuivõrd Jefimova on kõigest 17-aastane. «See on see pool, kus Enelil on veel väga palju areneda, eriti kui võrrelda teda näiteks [100 m rinnulidistantsi maailmarekordinaise ja olümpiavõitja] Rūta Meilutytėga. Jõud tähendab ujumises tugevamat tõmmet ja tugevamat jalalööki ning kuna Eneli põhialad on sprindid, on seal jõu osakaal väga suur,» selgitab Hein.

Kuigi ujumises eksisteerib ka sääraseid ürgtalente nagu Michael Phelps või Ian Thorpe, kes võimelised ässama eri stiilides, ei tuleks Jefimova puhul juhendaja sõnul teistes stiilides tippu murdmine kõne alla. «Eestis võib ta küll olla tasemel, kuid maailmas teistel aladel läbi ei löö,» sõnab ta.

EMi varjatud pettumus

Ent sellest pole hullu, sest rinnuliujumiseski on võimalik jahtida rohkem kui ainult üht medalit: Pariisi olümpial on kavas 50, 100 ja 200 meetri distants. Neist viimasel jahtisid Jefimova ja Hein olümpiapiletit ka EMil, kuid paraku jäi B-norm (2.24,63) seekord enam kui nelja sekundi kaugusele.

«See oli kerge pettumus, sest meil oli võimalik seda täita ja Eneli on kindlasti selleks normiks võimeline – ta isiklik rekord on kõigest poolteist sekundit kehvem. Ent 200 vajab oluliselt suuremat aeroobsemat põhja ja talvise, keerulisema ettevalmistuse tõttu ei õnnestunud meil seda tööd ära teha. Ent jätkame ikkagi selle nimel tööd, sest tahame maailma tipus olla ja medaleid võita kõigil kolmel rinnulidistantsil,» kinnitab juhendaja.

Selleks et Pariisis medaleid võita, tuleks Jefimoval ennast aga kõvasti ületada, sest näiteks maailma hooaja edetabelis hoiab ta EMil ujutud 1.06,41ga alles 18. kohta. Ja kui norida, siis tegelikult polnud meie kuldkala Belgradis isegi kiireim rinnuliujuja.

Eelujumises 1.06,15 kirja saanud Ukraina taustaga Iisraeli esindaja Anastasia Gorbenko lihtsalt loobus pärast olümpianormi täitmist poolfinaalist ning asus medaleid ja Pariisi pileteid jahtima teistel distantsidel.

«See oli minu jaoks otsekui treeningu eest. Rinnulujumises oligi mu eesmärk lihtsalt A-norm täita ja seejärel edasisest loobuda. Mõistagi oli see raske, kuna teadsin, et olen medaliks võimeline, äkki isegi kullaks, kuid kuna olümpial kavatsen talitada ja võistelda samasuguse kava järgi, siis tuli selle koormusega lihtsalt harjuda,» selgitas järgmisel õhtul hoopiski oma põhialal ehk 400 m kompleksujumises Euroopa meistriks kroonitud Gorbenko.

Juunioride EMi kontroll

Mis nii kuu aja pärast algavat Pariisi olümpiat puudutab, siis selle tarbeks laovad Jefimova ja Hein põhja kodumaal, kiigates ainult korraks Leetu, kus toimub juunioride EM.

«See sai võetud kavva, kuna toimub Vilniuses – lühike reis, lendame kohale, võistleme ära ja tagasi. Tegemist on kontrollstardiga enne olümpiat,» selgitab Hein, kelle sõnul kasutasid nad täpselt samasugust lähenemist detsembrikuise lühiraja EMi eel. «Siis ujus Eneli kolm nädalat enne absoluutselt maailma tippu kuuluva aja, seega loodame, et nüüd läheb pikal rajal samamoodi.»

Ülekoormuse pärast meie ujumissõbrad muretsema ei pea, sest juunioride EMil teebki Jefimova vaid ühe stardi: oma põhialal 100 meetris. Arvestades, et ta on sellel alal nüüdsest täiskasvanute Euroopa meister, siis kas juunioride sekka võistlema minemine tekitab temas veel pinget?

Jefimova muigab: «Eelmine aasta oli mul seal küll väike närv sees, aga nüüd, kui ujun ainult 100 meetrit, mitte 200, kus ma ka kaotan, siis… vaatame. Üldiselt mõtlen rohkem enda ujumise peale, et enda asjad ilusti ära teha, mitte teiste peale. Eks seejärel ole näha [,mis tulemus tuleb].»