Svoboda | Graniru | BBC Russia | Golosameriki | Facebook
Saltar para o conteúdo

Kuopio

Husi Wikipédia, ensiklopédia livre

Importánsia husi Kontrolu Auditoria nian ba Auditoria Interna[1]

Auditor Internu sira karik labele komprende sistema operasaun ho kompletu no maske sira hatene, sira bele labele avalia ho objetivu. Maibé auditór internu sira hetan edukasaun atu bele avalia sistema kontrolu sira ho objetivu.

Definisaun Kontrolu Auditoria nian

Definisaun inisiál

Importánsia hosi kontrolu Auditoria nian ba auditór sira (ka verifikasaun internu sira hanesan sira bolu uluk) hetan rekoñesimentu hosi L.R. Dicksee iha kedas tinan 1905. Nia argumenta katak sistema ida ne'ebé loos ba verifikasaun internu sira bele halakon nesesidade ba auditoria sira ne'ebé detallu. Tuir nia, kontrolu bele fahe ba elementu 3 ne’ebé konsiste husi: fahe serbisu, utilizasaun rejistu kontabilidade, no rotasaun funsionáriu. Tuir George E. Bennett iha tinan 1930, verifikasaun interna maka koordenasaun sistema konta nian no prosedimentu sira eskritóriu nian ne'ebé relasionadu atu nune'e funsionáriu ida, aleinde hala'o nia knaar rasik, mós kontinua verifika funsionáriu sira seluk nia serbisu ba asuntu balu ne'ebé maka iha tendénsia ba fraude.

a.      Definisaun kona-ba Kontrolu

Tuir AICPA ((Committee On Auditing Procedure)) kontrolu internu maka planu organizasionál ida no métodu no sasukat koordenadu hotu-hotu ne'ebé implementa iha empreza ida hodi salvaguarda ativu sira, verifika ezatidaun no konfiabilidade dadus kontabilidade nian, hadi'a efisiénsia operasionál, no enkoraja kumprimentu ho polítika jestaun sira ne'ebé estabelese ona .

Espansaun ba Definisaun Kontrolu Internu AICPA nian.

Kontrolu internu maka prosesu ida ne'ebé hetan influénsia hosi atividade sira hosi konsellu komisáriu sira, jestaun ka funsionáriu sira seluk ne'ebé dezeña atu fó konfiansa razoavel kona-ba atinjimentu objetivu sira.

1. Konfiabilidade hosi relatóriu finanseiru

2. Efikásia no efisiénsia operasionál

3. Kumprimentu ba lei no regulamentu sira ne'ebé aplikavel

b.     Definisaun Kontrolu ba Kontabilista Públika sira

Auditor independente sira iha Amérika haree definisaun ne'e luan liu ba sira nia objetivu, tanba ne'e kontrolu internu sira fahe ba kontrolu administrativu no kontrolu kontabilidade. Tuir Deklarasaun Padraun Auditoria ka SAS No 1:

- Kontrolu administrativu sira inklui maibé la limita ba, planu organizasionál sira, prosedimentu sira no rejistu sira relasiona ho prosesu foti desizaun nian ne'ebé reflete iha autorizasaun jestaun nian ba tranzasaun sira.

- Kontrolu kontabilidade sira kompostu hosi planu organizasionál sira, prosedimentu sira no rejistu sira ne'ebé relasiona ho salvaguarda hosi patrimóniu sira no konfiabilidade hosi rejistu finanseiru sira, ne'ebé dezeña atu fó garantia razoavel katak,

a)      Tranzasaun sira hala’o tuir autorizasaun jerál ka espesífiku husi jestaun.

b)      Tranzasaun sira rejista atu prepara relatóriu finanseiru tuir Prinsípiu Kontabilidade ne’ebé jeralmente aseita ka kritériu seluk ne’ebé aplikavel ba relatóriu sira ne’e no atu mantein responsabilizasaun ba ativu sira.

c)      Asesu ba patrimóniu tuir de’it autorizasaun jestaun nian.

d)      Responsabilidade ne’ebé rejista ba patrimóniu kompara ho patrimóniu ne’ebé eziste ona iha períodu ne’ebé razoavel no bainhira iha diferensa, sei foti asaun ne’ebé apropriadu.

Husi definisaun iha leten, bele haree katak definisaun kontrolu administrativu liga kontrolu ho jestaun, enkuantu definisaun kontrolu kontabilidade lae.

c.      Definisaun Kontrolu ba Auditor Internu sira

Auditór internu sira haree kontrolu hanesan uza meius empreza nian hotu-hotu atu hadi'a, dirije, kontrola, no superviziona atividade oioin ho objetivu atu asegura katak empreza nia objetivu sira atinji. Meiu kontrolu sira-ne'e inklui forma organizasionál sira, polítika sira, sistema sira, prosedimentu sira, indusaun, padraun sira, komisaun sira, tabela konta sira, estimativa sira, orsamentu sira, oráriu sira, relatóriu sira, rejistu sira, lista verifikasaun sira, métodu sira, planu sira no auditoria internu sira. Maibé, ba auditór internu sira, kontrolu sira sei adekuadu no útil se sira dezeña atu atinji objetivu ida. No definisaun kontrolu tuir IIA (Institute of Internal Auditors) maka asaun hotu-hotu ne’ebé jestaun halo hodi hasa’e posibilidade atinji meta no objetivu ne’ebé estabelese ona.

Modelu Kontrolu Internu sira

Iha inisiu jestaun uza funsaun teste kontrolu lubuk ida

atu determina adekuasaun husi funsaun Kontrolu Internu organizasaun nian. Depois hahú

dezenvolve perspetiva foun ida kona-ba Kontrolu Internu sira, liuliu iha Estadus Unidus, Kanadá no Reinu Unidu. Iha nasaun tolu ne'e, modelu Kontrolu Internu integradu no dezenvolvidu ona.

1. Modelu (Committee of Sponsoring Organizations) COSO

Modelu COSO, ne'ebé dezenvolve iha inísiu dékada 1990, liga kontrolu ba ambiente kontrolu, inklui kultura organizasionál, atitude sira hosi ema sira iha organizasaun laran, no aprosimasaun organizasaun nian hodi avalia risku. Modelu ida-ne'e hala'o kontrolu liuhosi tau kontrolu iha prátika/implementasaun atividade organizasionál sira. Modelu COSO define Kontrolu Internu sira hanesan sistema ida ne'ebé dezeña atu fornese konfiansa adekuadu hodi atinji objetivu sira

1)      efikásia no efisiénsia operasaun sira-nian,

2)      konfiabilidade informasaun finanseira nian no

3)      kumprimentu ho lei no regulamentu sira ne'ebé aplikavel.


Modelu COSO kompostu hosi komponente kontrolu internu lima hanesan tuirmai:

ida.

a)      Kontrola Ambiente (Control Environment)

b)      Determinasaun Risku (Risk Assessment)

c)      Kontrolu Atividade sira (Control Activities)

d)      Informasaun no Komunikasaun (Information & Cpmmunication)

e)      Supervizaun (Monitorizasaun)

Modelu COSO presiza konsiderasaun ba komponente lima ne’e hotu.

a.      Ambiente Kontrolu (Control Environment)

Komponente ida-ne'e maka fundasaun inisiál ba dezenvolvimentu Sistema Kontrolu Internu nian liu hosi fornese dixiplina no estrutura fundamentál. Ida-ne'e inklui: Integridade no Valór Étika sira, Kompromisu ba Kompeténsia, Funsionamentu Auditór sira-nian, Filozofia Jestaun no Estilu Lideransa, Estrutura Organizasaun, Autoridade no Responsabilidade ne'ebé fó, Polítika no Prátika Rekursu Umanu (RH). Auzénsia hosi elementu importante ida ka liu hosi ambiente kontrolu nian sei halo sistema sai la efetivu, maski iha forsa sira hosi komponente haat seluk hosi kontrolu internu. Efikásia husi Kontrolu Internu sira maka funsaun ida husi elementu sira husi ambiente kontrolu ba indivíduu sira ne'ebé kria, administra no monitoriza kontrolu sira. Organizasaun ida presiza estabelese ambiente kontrolu ida ne’ebé komunika ba funsionáriu sira no reforsa iha implementasaun atividade loro-loron nian.

b.     Avaliasaun Risku (Control Environment)

Komponente ida-ne'e maka identifikasaun no análize ne'ebé hala'o hosi jestaun risku sira ne'ebé relasiona ho atinjimentu meta sira ne'ebé determina ona. Avaliasaun risku organizasionál bele hala’o liuhosi identifikasaun, análize no jestaun risku sira ne’ebé relevante ba preparasaun relatóriu finanseiru sira ne’ebé aprezenta ho justu tuir prinsípiu kontabilidade ne’ebé jeralmente aseita. Prosesu avaliasaun risku tenke konsidera eventu no sirkunstánsia esternu no internu sira ne'ebé bele mosu no afeta negativamente entidade nia abilidade atu rejista, prosesa, halo rezumu no relata dadus finanseiru ne'ebé konsistente ho afirmasaun jestaun no relatóriu finanseiru sira. Risku organizasionál sira bele mosu hosi mudansa sira iha ambiente operasionál, pesoál foun, sistema informasaun foun, kreximentu organizasionál ne'ebé lalais, teknolojia foun, nst.

c.       Atividade Kontrolu (Control Activities).

Komponente ida-ne'e hola forma atividade sira, polítika sira, prosedimentu sira no prátika sira ne'ebé garante atinjimentu ba meta institusionál sira. Atividade ida-ne'e permite atu foti asaun oioin ne'ebé nesesáriu atu jere risku sira hodi atinji objetivu organizasionál sira. Atividade kontrolu sira akontese iha organizasaun tomak, iha nivel hotu-hotu no iha funsaun hotu-hotu ne'ebé eziste. Atividade ida-ne'e kobre atividade oioin hahú hosi validasaun, autoridade, verifikasaun, rekonsiliasaun, revizaun dezempeñu, seguransa patrimóniu no separasaun knaar sira. Atividade kontrolu ne’ebé bele hala’o inklui revizaun dezempeñu, prosesamentu informasaun, kontrolu fíziku no separasaun funsaun.


d.      Informasaun no Komunikasaun (Communication and Information).

Komponente ida-ne'e suporta komponente kontrolu sira seluk hotu liuhosi komunika responsabilidade kontrolu nian ba funsionáriu hotu-hotu no fornese informasaun iha forma no tempu ne'ebé permite ema atu kompleta sira nia knaar sira. Sistema informasaun ne'ebé iha ona produz relatóriu sira ne'ebé kontein informasaun kona-ba atividade organizasionál sira, finansas no informasaun sira relasiona ho kumprimentu, hodi permite ninia utilizasaun hodi hala'o no kontrola organizasaun. Informasaun ida-ne'e la'ós de'it relasiona ho dadus ne'ebé maka hamosu iha internu, maibé mós ho eventu, atividade no kondisaun sira esternu ne'ebé presiza atu informa foti desizaun no relatóriu ba parte esterna sira. Komunikasaun ne'ebé efetivu mós tenke akontese iha nia forma ne'ebé luan liu, ne'ebé suli tun, liuhosi nivel oioin iha organizasaun no mós ba leten. Funsionáriu hotu-hotu tenke simu informasaun ka mensajen husi Jestaun ne’ebé konfirma ho klaru katak responsabilidade atu hala’o kontrolu tenke tau ho sériu tebes. Funsionáriu sira tenke komprende sira nia papél iha sistema Kontrolu Internu, hanesan mós sira nia atividade individuál sira relasiona ho ema seluk nia serbisu. Funsionáriu sira tenke iha ferramenta ka média atu komunika informasaun ba sira-nia superiór sira. Sira mós presiza komunika ho efetivu ho parte esterna sira, hanesan kliente sira, fornesedór sira (vendedór sira), asionista sira no reguladór sira.

e.       Monitorizasaun (Monitoring)

Komponente ida-ne'e fornese garantia razoavel katak objetivu sira organizasaun ida nian bele atinji; Monitorizasaun maka prosesu ida ne'ebé avalia kualidade sistema Kontrolu Internu nian iha tempu. Monitorizasaun inklui pesoál apropriadu atu avalia dezeñu no operasaun kontrolu sira iha baze oportunu hodi foti asaun koretiva nesesáriu. Supervizaun ida-ne'e mós envolve elementu esternu sira hosi Kontrolu Internu sira ne'ebé hala'o hosi jestaun ka parte sira seluk iha prosesu nia li'ur no mós implementasaun hosi metodolojia independente sira hanesan prosedimentu sira ka lista kontrolu padraun sira ne'ebé normalmente hala'o hosi funsionáriu sira iha prosesu. Iha kontestu estrutura organizasionál, Modelu COSO tau iha kontestu tanbasá kontrolu nian maibé la'ós oinsá ka iha ne'ebé. Modelu COSO ilustra relasaun entre risku no kontrolu no subliña responsabilidade jestaun iha organizasaun ida atu sai proativu hodi buka dalan atu atinji meta sira, nomeadamente uza kontrolu, ho liafuan seluk, hanesan estratéjia ida hosi estratéjia minimizasaun risku oioin ne'ebé sei foti husi lideransa. Modelu COSO jeralmente haree hanesan modelu kontrolu maka'as tanba COSO foka ba asaun sira iha operasaun, prosesu no sistema sira depende ba asaun jestaun nian no tau espetativa sira ba líder sira.

atu monitoriza no halo revizaun ba sira-nia susesu iha atinjimentu alvu/objetivu sira liuhosi utilizasaun/aplikasaun apropriadu ba Kontrolu Internu sira. Modelu COSO fornese enkuadramentu jerál Kontrolu Internu nian ne'ebé dezeña atu satisfás nesesidade sira hosi grupu hotu-hotu ne'ebé iha relasaun ho Kontrolu Internu sira, nomeadamente jestaun organizasionál, auditór esternu no internu sira, CFO (Chief Financial Officer), kontabilista jestaun nian no autoridade reguladora sira.

2. Modelu (Corporate Owner Corporate Operate) COCO

Modelu (COCO) Corporate Owner Corporate Operate dezenvolve hosi CICA (Criteria of Control Board of the Canadian Institute of Chartered Accountants). Modelu COCO inklui komponente haat, maka:

a.      Objetivu (Purpose)

b.      Komitmentu (Comitment)

c.       Kapasidade (Capability)

d.      Kontrolu no Aprendizajen (Learning Monitoring)

3. Modelu COBIT

Control Objectives for Information and related Technology (COBIT) maka kolesaun dokumentasaun prátika di'ak liu ne'ebé bele ajuda organizasaun sira atu taka lakuna entre risku sira, nesesidade kontrolu nian no problema tékniku sira. COBIT dezenvolve hosi IT Governance Institute, ne'ebé halo parte iha Information Systems Audit and Control Association (ISACA) iha tinan 1992. COBIT fornese enkuadramentu ida ne'ebé kompostu hosi:

a.     . Objetivu Kontrolu(Control Objectives)

Komponente ida-ne'e kompostu hosi objetivu kontrolu nivel aas 4 ne'ebé maka reflete iha domíniu 4, maka hanesan: (High-Level Control Objectives) Matadalan Auditoria nian (Planning & Organization, Acquisition & Implementation, Delivery & Support, Dan Monitoring.)

Komponente ida-ne'e kontein objetivu kontrolu detallu 318 (objetivu kontrolu detallu) atu tulun auditór sira hodi fornese garantia jestaun nian no/ka sujestaun sira ba hadi'a.

Kuopio
Brasaun Kuopio nian
Brasaun
Localizasaun Kuopio
Rai Finlándia
Área 4,326.35 km²
Populasaun 121.557 abit. (2022)
Densidade populasional 76.1 abit./km²
Sítiu ofisiál kuopio.fi
Imajen Kuopio

Kuopio ne'e sidade ba Timor-Leste

Ligasaun ba li'ur[edita]

Commonscommons:Main Page
Commons
Commons: Kuopio – Imajen sira
  1. Matenek; Haraik An
    Matenek nee Relativo, Laiha Esforsu maka Laiha Mos Resultadu