Svoboda | Graniru | BBC Russia | Golosameriki | Facebook
Mine sisu juurde

Šverin

Vikipedii-späi
Šverin
Schwerin
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2022) 95,740 ristitud
Pind 130,52 km²
Šverin Schwerin
Pämez' Riko Badenšir
(kül'mku 2016—,
mandat 2023−2030,
Rico Badenschier)
Telefonkod +49−385
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart ezilidnoidenke (2006)

Šverin (saks.: Schwerin [ʃvɛˈʁiːn] vai [ʃvəˈʁiːn], sijaline pagin Swerin) om lidn Saksanman pohjoižes. Se om Meklenburg da Ezine Pomeranii-federacijanman administrativine keskuz i kahtenz' surtte lidn (Rostokan jäl'ghe).

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Zuarina-nimenke vl 1018, mülüi slavilaižiden territorijha. Varmitez sai lidnan statusad Genrih Lev-monarhan aigan vl 1164, federacijanman kaikiš vanhemb lidn. Oli slavižen augotižlibundan Meklenburg-dinastijan pälidnaks, Meklenburg-Šverin-gercogkundan pälidn vll 1379−1918. Šverinan vanh lidn om kaičenus hüvin. Lidn oli Šverinan ümbrikon administrativižeks keskuseks SDT:n aigan vll 1952−1990.

Šverin šingotase mašinansauvomižel (tulleielektrostancijoiden čuhundused, laivoiden aksessuarad, aviapalad Airbus-kompanijan täht, aviaištmed), elektrotehnižel sarakol (kabeläntegim, medtehnikan tegim), plastikan ümbriradmižel, sömtegimištol (oluden keitand, kofen pakuitez), tervhudenkaičendan järedal Helios-klinikal (kaks' tuhad radnikoid), turizmal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn seižub kesked järvid (päine om Šveriner-Ze 61,5 km² pindal), sijadase federacijanman päivlaskmas, 44 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven valdmeren, tal'v om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°, kezakun-elokun +16,2..+18,4 C°, tal'vkun-uhokun +1,2..+2,2 C°. Ekstremumad oma −27,0 C° (uhoku) i +38,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,3 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 628 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba heinkus-elokus (67..75 mm kus), vähemba sulakus (35 mm). Paneb lunt 24 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..74 % röunoiš sulakus-elokus, 87..89 % kül'mkus-vilukus.

Lidnan rajonad (2007)

Šverin jagase 17 nimitadud lidnrajonaks (üks'lugu saks.: Ortsteil).

Edeline lidnan pämez' (saks.: Oberbürgermeister der Stadt Schwerin) om Angelika Gramkov (Angelika Gramkow, kül'mku 2008 — reduku 2016).

Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 91 327 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 127 447 eläjad vl 1990.



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)