Svoboda | Graniru | BBC Russia | Golosameriki | Facebook
Mine sisu juurde

Aktinii (himine element)

Vikipedii-späi
Aktinijan pallišk
89
2
9
18
32
18
8
2
Ac
227,0278
Aktinii

Aktinii (Acactinium latinan kelel) om 89nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas, IIIB), tabluden seičemendes periodas.

Nimituz libui amuižgrek.: ἀκτίς aktis-sanaspäi «sädeg».

Aktinijan spektr

Ühthine ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Element om harv Man kores lujas, metallan vähemb mi 2600 tonnad om olmas siš. Löutas urankivendoiš. Francine Andre-Lui Deb'jern-himik sai aktinijan ezmäižen kerdan vl 1899.

Aktinii om lujas radiotoksine!

Fizižed ičendad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Aktinii om jüged radioaktivine hobedaižvauged metall. Ičeze irdnägul se koskub lantanha lujas. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud. Metall pästab sinivauvhid sädegid radioakivižusen tagut, voib nähta niid pimeduses.

Atommass — 227,0278. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10 g/sm³. Suladandlämuz — 1500 K (1227 C°, ezimeletaden). Kehundlämuz — 3500±300 K (3200±300 C°, ekstrapoliruiden).

Tetas 32 izotopad i niiden seičeme izomärad, ei ole stabiližid. Koume izotopad oma löutud londuses: 225Ac, 227Ac i 228Ac. Kaikiš hätkembad oma 227Ac-izotop 21,772 vot pol'čihodamižen pordonke, 225Ac (T½=10 päivest) i aktinii-226 (29,37 časud). Kaikiš hätkemb eläi izomär om 222mAc (T½=1,05 minutad). Izotopad čihotas α-čihodamižen (nomerad 204, 205, 207, 218, 221), α- i β-čihodamižen kal't (izotopad 208..217, 219, 220, 222, 224, 226..228), aktinii-223 i 225 — α- i klasterčihodamižen kal't, β-čihodamižen kal't (izotopad 229..236). Izotopad nomer 204, 205, 207, 218 i 221 kändasoiš francijaks, izotopad nomer 208..217, 219, 220, 222 — radijaks i francijaks, izotop 223 — francijaks, radijaks i erasti vismutaks-209 da hil'nikaks-14, izotop 224 — radijaks, francijaks i torijaks-224, izotop 225 — francijaks i erasti vismutaks-211 da hil'nikaks-14, aktinii-226 — torijaks, radijaks i francijaks, aktinii-227 i 228 — torijaks i francijaks, izotopad 229..236 — torijaks.

Himižed ičendad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Muigotandmärad: +3 (päpaloin) i +2. Aktinii om 14 jäl'geližen elementan pojav himižil ičendoil.

Metall kattase hapanduzkerthel il'mas. Reagiruib vedenke.

Nügüd'aigan sadas aktinijad ratud mahtusel südäitukreaktoras, substancijan sadud lugu märičese grammoil. Aktinii-227-izotop tegese radijaspäi neitronbombardiruindal. Sadas 228-izotopad aktinijaspäi-227 sil-žo mahtusel. Puhtastand mäneb unotesen metodoil i ionvajehtusen reakcijoil.