Amundsen Rual'
Rual' Engel'bregt Gravning Amundsen (norv.: Roald Engelbregt Gravning Amundsen; s. 16. heinku 1872, Borge, Norvegii — kol. 18. kezaku 1928, Barencan meri, Arktik) oli norvegine polärine matkadai da tedoidai. Hän viden kesken joukunke saihe Suvinabahasai ezmäižen kerdan mail'mas, vn 1911 14. päiväl tal'vkud, i kaik pörduihe tagaz Skottan ekspedicijaspäi erineden. Maskirui edelkävujan ekspedicijoid tedoidusikš, kaiken rahavelgan problemad oliba.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Rualin tat oli Jens Engebrekt Amundsen-edheotai-meritorgovan (1820−1886), mam — Hanna Henrike Gustava Salkvist (Amundsen), valdkundmehen tütär. Hö sündutihe nell' poigad, i Rual' oli norembaižen. Ročilaine Elizabet Gustavson-guvernant holdui lapsiš noressai, i Hannan surman jäl'ghe vl 1893 abuti Rualile lujas. Rual' Amundsen openui školas pahoin, taci opendust medicinižen universitetan vaumičendpalakundas. Lapsessai mahtoi štarkta suksil i sportazi, tegi lähižid matkoid vellenke i sebranikoidenke, muga vaumiči oigeta elon planoid.
Tedomatkad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 1895 kevädel Amundsen oigenzi šturmanan egzaminad i ühtni Bel'gijan antarktižhe satusetomha ekspedicijha (1896−1899) merimeheks. Sid' oli ekspedicijoiden pämehen kaiken:
- Pohjoižen magnitižen polüsan sijadusen märičend i Lodehližen meriten läbiujund «Joa»-laival (norv.: Gjøa, Norvegii — Grenlandii — Kanadan pohjoižrandišt — Aläsk — San Francisko, 1903−1906);
- Norvegijan antarktine ekspedicii «Fram»-laivanke i koiril (Madeir — Antarktidan rand — Suvinaba — Antarktidan rand — Tasmanii, 1910−1912);
- Pohjoižen meriten alištuz «Mod»-laival (Oslo — Čelüskin-nem' — Ajon-sar' — Aläsk, 1918−1921);
- Transarktine lendand «Norvegii»-dirižablil (norv.: Norge, vn 1925 semendku).
Kanz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Amundsen päti ühtneda polärižihe ekspedicijoihe prihastusespäi i jäi naimatoman elon hätkte. Hänel koume sudaruškad oli, kaik naižed oliba lähtnuded mehile edel sidä. Vll 1920/1921 tal'vdundan aigan Čukotkal Amundsen kändihe ižindamaks čukačun Kakonita- i Kamilla-neičukaižiden täht, andoi tütrindamid ičeze kanzannimed da oigenzi opetas Norvegijha ičeze Leon-vellennoks.