Kopernik Nikolai
Nikolai Kopernik (saks.: Nikolas Koppernigk, pol'š.: Mikołaj Kopernik, latin.: Nicolaus Copernicus; sünd. 19. uhoku 1473, Torun', Pol'šan kunigahuz — kol. 24. semendku 1543, Frombork, Pol'šan kunigahuz) — pol'šalaine astronom, matematikantedomez', ekonomist, kanonik. Kopernik om mail'man geliocentrižen sisteman avtor, nece sistem zavodi ezmäšt tedorevolücijad.
Biografii[vajehta | vajehtada tekst]
Nikolai jäi ičeze kazvatajita ühesavoččen i kazvoi däd'-episkopan perehes. Priha openui Krakovan universitetas (matematik, medicin, jumalantedo) vll 1491−1494, Bolon'jan universitetas (jumalantedo, oiktuz, amuižed keled, astronomii) vll 1497−1500, Padujan universitetas (medicin) vhesai 1503, ladi egzaminoid lopuks i sai kanonižen oiktusen doktoran arvnimed. Kirjuti latinan i saksan kelil.
Tedomez' oli maksutoman lekarin, oigenzi inženerižid töid. Kopernikan nell'kümnevozne rad, jäl'gmäine i päine säduz om astronomijan «Taivhaližiden sferoiden punondos»-kirj (latin.: De revolutionibus orbium coelestium), om pästtud Nürnbergas vl 1543 parahiman Retik-openikan sil'mišpidandanke.
Himine kopernicii-element nomer 112 om nimitadud tedomehen muštoks.