Nicše Fridrih

Nicše Fridrih
saks.: Friedrich Nietzsche
Fridrih Nicše läz 1875 vot
nimi sündundan jäl'ghe:	saks.: Friedrich Wilhelm Nietzsche
radmižen toižend:	filosof, runokirjutai, kirjutai, muzikankirjutai, pedagoog, klassikaline filoloog, muusikakriitik, classical scholar
sündundan dat:
sündundan sijaduz:	Röcken[d], Saksimaa provints[d], Preisi kuningriik[d]:_[[:ru:Большая_российская_энциклопедия_(издательство)|Советская_энциклопедия]],_1969.-17">[17]
valdkund:	Preisi kuningriik[d]-18">[18] -18">[18]
kolendan dat:
kolendan sijaduz:	Veimar, Saksi-Weimar-Eisenach[d], Germanijan imperii:_[[:ru:Большая_российская_энциклопедия_(издательство)|Советская_энциклопедия]],_1969.-17">[17]
tat:	Carl Ludwig Nietzsche[d]
avtograf:
Nicše Fridrih VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš

Fridrih Vil'gel'm Nicše (saks.: Friedrich Wilhelm Nietzsche ['fʁi:dʁɪç 'vɪlhɛlm 'ni:tʃə]; sünd. 15. reduku 1844, Rökken-külä läz Läipcigad, Saksonii, Prussii, Germanine Ühtištuz — kol. 25. eloku 1900, Veimar, Saksen-Veimar-Eizenah, Germanine imperii) oli saksalaine filosof, kelentedomez', kul'turan arvostai, muzikankirjutai pajoidenke.

Biografii

Vozil 1862−1868 Fridrih Vil'gel'm openui Bonnan, sid' Läipcigan universitetoiš. Vll 1868−1879 oli ranu Bazelin universitetas klassižen kelentedon professoran. Läksi erindha läžundan tagut (lujad pän kibud, palah'ne sogeduz), sid' oli tervnenu da eli sättujan klimatan ecmäs (Sankt-Moric, Genui, Turin, Nicc), pordoil pörttes Saksanmaha perehennoks (Naumburg). Eli apatridan vspäi 1869 surmhasai.

Mez' oli naimatoman, koli lapsetoman. Vozil 1889−1900 oli hairahtanu meles perandläžundan vai aivoiden infekcijan taguiči.

Tedotöd

Nicše oli kelentedoopendusenke, hänen filosofii om sätud tarkal kelel da aforizmoil. Filosof lugi sistematizacijan tahtod tozimel'žusen vajagudeks, ei ole sistemad hänen filosofijas, ei ole akademizmad sädusiš. Pani heilün alle subjektan ühtmut, valdan primarižust, todust mail'man üks'jäižeks aluseks, ristitun tegendoiden racionalizmad. Äiluguižiden tedotöiden tegii.

Valitud pätedotöiden nimikirjutez

• «Tragedijan sündund, vai Ellinižuz i pessimizm» (1872, saks.: Die Geburt der Tragödie)
• «Ičezaigatomad sekoimižed» (nelläs palas, 1872−1876, Unzeitgemässe Betrachtungen)
• «Ristitun kartte, ani ristitun kartte. Kirj meletajiden valdaližešti täht» (1878, Menschliches, Allzumenschliches). Kahtenke ližadusenke:
  • «Segoitadud mel'pideged i lühüdad frazad» (1879, Vermischte Meinungen und Sprüche)
  • «Kalik i hänen kuvahaine» (1880, Der Wanderer und sein Schatten)
• «Homendezzor'a, vai moralin tühjmeliš» (1881, Morgenröte)
• «Ilokaz tedo» (1882, 1887, Die fröhliche Wissenschaft)
• «Muga Zaratustra pagiži» (1883−1887, Also sprach Zarathustra)
• «Kuvahaižes poles hüvüdespäi da pahudespäi. Ezivänd tuleban aigan filosofijale» (1886, Jenseits von Gut und Böse)
• «Moralin genealogijale. Polemine tö» (1887, Zur Genealogie der Moral)
• «Kazus Vagner» (1888, Der Fall Wagner)
• «Idoliden hämär, vai kut filosofiruidas palläl» (1888, Götzen-Dämmerung), toine nimi om «Kumiruiden lanktend, vai Siš, kut voib filosofiruida pallän abul»
• «Antihrist. Soiverduz hristanuskondan polehe» (1888, Der Antichrist)
• «Kut kätas ičeks» (1888, Ecce Homo).