Svoboda | Graniru | BBC Russia | Golosameriki | Facebook
Mine sisu juurde

Samarii

Vikipedii-späi
Samarijan palaižed
62
0
2
8
24
18
8
2
Sm
150,36
Samarii

Samarii (Smsamarium latinan kelel) om 62nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period), vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagrupp, IIIB.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om harv Man kores (kahesa grammad tonnas).

Vozil 1878−1879 francižed himikad Pol' Emil' Lekok de Buabodran i Mark Delafonten avaižiba samarijan spektroskopijan abul. Hö analiziruiba samarskit-mineralad, sen formul om ((Y,Ce,U,Fe)3(Nb,Ta,Ti)5O16).

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Samarii om hobedaižvauged mametall. Om varmed radiacijad vaste.

Atommass — 150,36. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,520 g/sm³. Suladandlämuz — 1345 K (1072 C°). Kehundlämuz — 2173 K (1900 C°).

Kaik nell' stabilišt da koume vähäradioaktivišt izotopad mülüdas londuseližhe samarijha: 144Sm (3,07 %), 147Sm (14,99 %, pol'čihodamižen pord — 107 mlrd vozid, kändase neodimaks-143), 148Sm (11,24 %; T½=7 × 1015 vot, kändase neodimaks-144), 149Sm (13,82 %; T½ > 2 × 1015 vot), 150Sm (7,38 %), 152Sm (26,75 %), 154Sm (22,75 %). Sen ližaks, tetas 31 ratud radioaktivišt izotopad 128..143, 145, 146, 151, 153, 155..165 atommassanke, i niiden 12 izomärad. Kaikiš hätkembad oma samarii-146 68 mln i 103 mln vozid pol'čihodamižen pordonke (kodvad anttas erazvuiččid luguid, i se ei ole sel'gitadud völ), 151Sm (T½=94,6 vot) i samarii-145 (340 päivest). Izotopad čihotas β- i protonižen (izotopad 131..133, 135), α-čihodamižen (izotopad 146..148) vai muite β-čihodamižen kal't (kaik toižed), kebnembad kändasoiš prometijaks, jüžmakombad evropijaks, izotopad 146..148 neodimaks, izotopad 131..133 i 135 — prometijaks i neodimaks.

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Samarii muigotub il'mas hilläšti. Ezmäi se katase Sm2O3-hapandusen kerthel, sid' kändase paikuižeks tuhkaks.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe ülävägeviden kaikenaigaižiden magnitoiden tehmižes. Hapandusel kreptas stöklid infrarusttad sädegoičendad vaste, kävutadas lämoinvastaižeks materialaks.

Samarijan monosul'fid (SmS) om andmiden aluz märičemha konstrukcijoiden mehanižid kingitesid. Sen monokristall generiruib termoELV 50 % TTV:nke, 130 C° lämudel — 67..85 %, mi endustab avarod ted elektrolikutimile avtoiden täht.

Mail'man vozne tehmine om severz'-se sadoid tonnad. Samarijan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid AÜV:oiš, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]