Perehüvitiste liigid

Sünnitoetus

Sünnitoetus on ühekordne toetus - 320 eurot lapse kohta.

Kolmikute ja rohkemaarvuliste mitmike sünni korral on toetuse suurus 1000 eurot lapse kohta ehk näiteks kolmikute puhul kokku 3000 eurot.

Lapsetoetus

Lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas:

• kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last -  60 eurot lapse kohta kuus.
• kui peres kasvab kolm või rohkem lapsetoetust saavat last - alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuus.

See on igakuine toetus alates lapse sünnist kuni 16-aastaseks saamiseni.
Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes ja tal ei ole veel keskharidust, maksame lapsetoetust kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks.
Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit, gümnaasiumi lõpuklassis 30. juunit.

• Näide. Peres on kolm last: 4-aastane, 10-aastane ja 17-aastane, kes õpib gümnaasiumis. Perele makstakse  lapsetoetust 60 eurot esimese ja teise lapse eest ja 100 eurot kolmanda lapse eest, kokku 220 eurot.
  Kui sellesse perre sünnib uus laps, on edaspidi peres 4 lapsetoetust saavat last. Toetust makstakse sel juhul 60 eurot 10- ja 17-aastase lapse eest ning 100 eurot 4-aastase ja vastsündinud lapse eest, kokku 320 eurot.
  Kui 17- aastane laps lõpetab kooli, ei maksta tema eest enam lapsetoetust ja perre jääb alles kolm lapsetoetust saavat last. Sel juhul makstakse 60 eurot 10- ja 4- aastase lapse eest ja 100 eurot vastsündinud lapse eest. Kokku 220 eurot.

Vanemahüvitis

Vanemahüvitis (kõnekeeles ka emapalk / vanemapalk) on asendussissetulek. See on mõeldud vanemale, kes lapse kasvatamise tõttu viibib töölt eemal või kõige rohkem lapse eest hoolitseb.

• Kui lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehele, hakkame vanemahüvitist arvestama järgmisest päevast pärast sünnituslehe lõppu. Sünnitusleht lõpeb enamasti 70-110 päeva pärast lapse sündi. Vanemahüvitist maksame 435 päeva eest.
• Kui lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja tal ei olnud õigust võtta sünnituslehte, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünni päevast. Vanemahüvitist maksame 545 päeva eest.

Vanemahüvitise saamise peatamine ja jätkamine
 

Alates 1. juulist 2020 tekkis võimalus vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata. Seda saab teha alates lapse 71. elupäevast kuni tema 3-aastaseks saamiseni. 

Võimalus laienes kõigile, kellel oli 1. juuli 2020 seisuga veel vähemalt 1 kuu vanemahüvitist saada jäänud. 
Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu. Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata!

Ka peatatud vanemahüvitise periood lõppeb uue lapse sünniga ning talle uue vanemahüvitise määramisega, seega tuleb väikese vahega sündiva järgneva lapse puhul juba peatatud vanemahüvitise osas eriti tähelepanelik olla.

• Näide: Vanemal on õigus 435 päevale vanemahüvitisele. Peale 300 päeva möödumist peatab ta vanemahüvitise saamise. Talle sünnib kolme kuu pärast uus laps, kellele määratakse uus vanemahüvitis. Esimese lapse eest üle jäänud 135 päeva läheb aga kaduma.

Vanemahüvitise peatamiseks või jätkamiseks võta meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil [email protected]. Anna vabas vormis teada, mis kuust alates soovid hüvitise saamist peatada. Jätkamise aja saad kohe lisada või sellest hiljem eraldi teada anda.

Pane tähele, et vanemahüvitist makstakse eelmise kuu eest tagantjärgi! Ja peatamiseks või jätkamiseks soovi saab avaldada arvestuskuule eelneva kuu lõpuni.*

• Näide 1: kui sa ei soovi septembris vanemahüvitise väljamakset saada, pead peatama augustikuu vanemahüvitise. Saad seda teha kuni juuli lõpuni.
• Näide 2: Kui oled vanemahüvitise saamise peatanud ja soovid oktoobri alguses taas vanemahüvitise väljamakset saada, pead esitama soovi septembrikuust vanemahüvitise arvestamise jätkamiseks. Saad seda teha augusti lõpuni.

* NB! Kuna seadusemuudatus hakkab kehtima juulist ka neile, kellel on veel vähemalt 1 kuu vanemahüvitist saada jäänud, on erandkorras võimalik juulikuus avaldada soovi jooksva kuu vanemahüvitise peatamiseks!

Kaua isapuhkus kestab ja mis ajale seda planeerida?

Isa täiendavat vanemahüvitist võib võtta välja kokku 30 päeva, kusjuures need võivad, aga ei pea olema järjestikku (ehk siis neid võib võtta osadena). Isa täiendavat vanemahüvitist võib saada nii perioodil, kui ema on vanemahüvitise või sünnitushüvitise saaja (30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva), kui ka hiljem.

Õigus isa täiendavale vanemahüvitisele kestab kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või selle hetkeni, kui isa võtab välja tavalise vanemahüvitise. Isapuhkust poolitada vanemahüvitise ümber ei saa. Kui isa soovib jääda tavalisele vanemahüvitisele ilma isa täiendavat vanemahüvitist välja võtmata, kuid meile isapuhkusest loobumisest märku ei anna, siis ei saa Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitist enne määrata, kui isa kinnitab kas soovi isapuhkusest loobuda või seda kasutada. Isapuhkusest täiesti loobumiseks peab esitama meile avalduse.

Töösuhe isapuhkuse ajal?

Isapuhkusel olles peab isa puhkama kõikide oma tööandjate juurest. Puhkuse kasutamise periood kantakse töötamise registrisse. Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ja tulu teenida! Ei kehti tavalise vanemahüvitise põhimõte, et maksimaalselt poole hüvitise ülempiiri teenimisel vanemahüvitis ei vähene.

Töölepinguseadusest tulenevalt võib tööandja keelduda puhkuse andmisest vähem kui 14-päevase etteteatamisega ning lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva. Isa täiendav vanemahüvitis on töölepingu seaduse mõistes tavaline puhkuse aeg, seega ei mõjuta isapuhkusel olemine negatiivselt põhipuhkuse arvestust, vaid neid päevi loetakse põhipuhkuse määramisel tööpäevadena. Sarnaselt puhkusel olemisele ei vähenda isapuhkusel olemine ka tööl olemise staaži.

Isad, kes tööl ei käi (sh ka FIE-d või nn vaba elukutse esindajad (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid) ning käsundus- ja töövõtulepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed või juriidilise isiku juhtorgani liikmed), saavad samuti isa täiendavat vanemahüvitist 30 kalendripäeva eest. Seda saab kasutada endale sobival ajal alates 30 kalendripäevast enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa saab ise otsustada, kas soovib hüvitist ühes osas või osade kaupa.

Kuidas taotleda?

Kindlasti räägi enne taotlemist läbi oma lapse emaga ning töösuhte puhul ka tööandjaga. Tea, et tööandja võib keelduda vähem kui 14-päevase etteteatamisega ning lühema kui 7-päevase puhkuse andmisest. Kui aga tööandja on nõus, siis meie piiranguid ei tee - võid puhkama jääda kasvõi samast päevast.

Isa täiendava vanemahüvitise taotlemine käib läbi iseteeninduse. Kui tahad puhkust kasutada enne lapse sündi, pead lisama lapse ema isikukoodi ja lapse eeldatava sünnitähtaja. Pärast lapse sündi leiad iseteenindusest eeltäidetud pakkumuse. Kui sul ei ole võimalik iseteenindust kasutada, pöördu meie poole meili teel [email protected]. Pane tähele: kuigi planeerida on võimalik juba varasemaks, saab otsus isa täiendava vanemahüvitise osas tulla alles peale lapse sündi! Samuti saab isapuhkuse perioodi ette planeerida maksimaalselt kahe kuu kaugusele planeerimise päevast (nt. 1. veebruaril saab kõige kaugemale planeerida puhkuse algust 1. aprillist).

Kui sul on töötamise registris kehtiv töösuhe, pead lisama ka oma tööandja e-posti aadressi. Samuti pead lisama lapse ema e-posti aadressi. Iseteenindus saadab neile teavituse sinu puhkusesoovist ning jääb 5 tööpäevaks ootele. Rohkem sa tegema ei pea.

Tööandja ja lapse ema saavad 5 tööpäeva jooksul meile teada anda, kui nad ei ole puhkusesooviga nõus. Kui nemad vastuväiteid ei esita, teeb süsteem viie tööpäeva möödumisel automaatselt töötamise registrisse puhkuse kande.

Arvestame sulle hüvitise välja ja saad selle kätte järgneva kuu alguses (maksepäev on iga kuu 8. kuupäev).

Kuidas isapuhkust arvutatakse?

Isa täiendav vanemahüvitist arvestatakse välja samade reeglite alusel nagu tavaline vanemahüvitis.

Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud. Kui isa võtab puhkuse mitme kuu vältel, jagatakse antud kalendrikuudel aluseks oleva keskmine sissetulek kuus olevate päevade arvuga ning siis korrutatakse välja võetud hüvitise päevade arvuga.

Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Kuna tulude arvestamise aluseks on just arvestusperioodi 12 kuu jooksul makstud sotsiaalmaks, võib arvestusperioodi aluseks olev summa erineda täpsest tulust, mida sel ajal teeniti, seega tasub tähelepanu pöörata just antud perioodil makstud sotsiaalmaksule. Täpsemalt saab vanemahüvitise arvestamisest lugeda siit. Abiks on ka vanemahüvitise kalkulaator.

Vanemahüvitise alammäär on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär (2021. aastal 584 eurot). Vanemahüvitise maksimaalne suurus on seaduse alusel välja arvestatud kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk (2021. aastal 3821,55 eurot).

Näide 1: Aluseks oleval perioodil teenis isa kokku 1500 eurot kuus. Ta jääb isapuhkusele 2021. aasta 14. jaanuaril ning lõpetab selle 2021. aasta 13. veebruaril, olles seega 30 päeva järjest isapuhkusel. Ta saab jaanuaris seega 17 päeva ning veebruaris 13 päeva vanemapuhkust. Jaanuaris on tema isa täiendava vanemahüvitise suurus (1500/31*17) 822,58 eur, veebruaris (1500/28*13) 696,43 eur.

Näide 2: Aluseks oleval perioodil teenis isa kokku 1200 eurot kuus. Ta jääb 2021. aastal isapuhkusele ühe nädala jaanuaris, kaks nädalat veebruaris ning ülejäänud 9 päeva märtsis. Tema isa täiendav vanemahüvitis on seega jaanuaris (1200/31*7) 270,97 eur, veebruaris (1200/28*14) 600 eur ning märtsis (1200/31*9) 348,39 eur.

Muud meelespead:

Kui perre sünnib pärast 1. juulit 2020 väikese vahega mitu last, on kõigi lastega seoses õigus kasutada 30-päevast isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist. Iga lapse hüvitist/puhkust tuleb kasutada erineval ajal - seda ei ole võimalik võtta välja mitme lapse eest korraga ega saada sellest tulenevalt samal perioodil mitmekordset hüvitist.

Mitmike puhul kehtib üks periood/hüvitis olenemata sündinud laste arvust.

Kui pere soovib, et isa saaks järjest nii tavalist vanemahüvitist kui isa täiendavat vanemahüvitist, siis esimesed 30 päeva loetakse alati isa täiendavaks vanemahüvitiseks. Tavalist vanemahüvitist võib isa hakata saama päevast, mil laps on vähemalt 70-päeva vanune ja ema sünnitusleht on lõppenud.

Haiguslehel olles on soovitatav isapuhkus katkestada, andes sellest esimesel võimalusel Sotsiaalkindlustusametile teada. Isapuhkuse katkestamisel jäävad katkestamise hetkel kasutamata puhkusepäevad alles ning need saab ära kasutada pärast haiguslehe lõppu.

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

Toetuse suurus on 1000 eurot kuus pere kohta ja seda maksame kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni.

Toetuse saamise õigus on kolmikute või enamaarvuliste mitmike ühel vanemal, aga ka hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke.

Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Määrame selle kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral automaatselt.

Lasterikka pere toetus

Toetuse suurus on:

• Perele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last -  300 eurot kuus.
• Perele, kus kasvab seitse ja rohkem lapsetoetust saavat last - 400 eurot kuus.

Toetust maksame pere kohta ja selle saajaks võib olla üks vanematest või ka eestkostja või laste hooldaja.

Lasterikka pere toetust eraldi taotleda ei ole vaja. Oluline on tähele panna, et lasterikka pere toetuse saamiseks peab peres kasvavate laste lapsetoetuste saajaks olema üks ja sama vanem.
Sellisel juhul arvestatakse lasterikka pere toetus peretoetustele juurde automaatselt.

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetuse suurus on 19,18 eurot kuus.

Maksame seda samal perioodil kui lapsetoetust, kui sinu lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või sinu lapse teine vanem on tunnistatud ametlikult tagaotsitavaks.

Toetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada!
Kui sinu lapse sünniaktis puudub märge isa kohta, leiad pärast lapse sünni registreerimist meie iseteenindusest hüvitise pakkumuse.

Loe pikemalt perehüvitiste kinnitamisest.

Kui soovid toetust seoses teise vanema tagaotsitavaks kuulutamisega, võta meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil [email protected]. Toetust maksame alates lapse sünnist või vanema tagaotsitavaks kuulutamise päevast.

Üksikvanema lapse toetuse maksmise lõpetame juhul, kui:

• lapse isa võtab lapse omaks (vanemate ühise avalduse alusel)
• isadus tuvastatakse kohtumenetluse käigus
• Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab lapse teise vanema tagaotsimismenetluse
• lapsele määratakse teise vanema eest toitjakaotuspension
• üksikvanema uue abikaasa või lapse kasuvanema kaotuse korral määratakse toitjakaotuspension.
   

NB! Selleks, et vältida hilisemat vajadust toetuse tagasimaksmiseks, palume meile esimesel võimalusel teada anda mistahes muudatustest, mis võivad mõjutada õigust üksikvanema lapse toetuse saamiseks. Näiteks, kui toitjakaotuspension määratakse lapsele tagasiulatuvalt alates isa surmast, siis tuleb sama perioodi eest saadud üksikvanema lapse toetus tagasi maksta.

Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus

Toetuse suurus on 300 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema ajateenistuses viibimise lõpuni.

Maksame seda perioodil, kui sina või sinu lapse teine vanem on Eestis aja- või asendusteenistuses.

NB! 1. juulist 2021 tõuseb toetus 300-st eurolt 900-le eurole.

Toetuse saamiseks võta meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil [email protected]. Samuti võite pöörduda endale sobivasse sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Lapsendamistoetus

Kui oled lapsendanud lapse, on sul õigus saada ühekordset lapsendamistoetust 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

Toetust maksame lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Kui varem on sellele perele sama lapse eest sünnitoetust makstud, siis lapsendamistoetust ei maksta.

Kui olete lapse lapsendanud, võtke peretoetuste saamiseks meiega palun ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil [email protected]. Samuti võite pöörduda endale sobivasse sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Eestkostetava lapse toetus

Toetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostetava lapse kohta.

Maksame seda, kui kasvatad last, kelle vanemad ei täida kohustust last kasvatada või kellel vanemad puuduvad ning kohus on määranud sind eestkostjaks.

Õigus toetust saada tekib eestkoste kohtumääruse teatavakstegemise päevast. Hilisemal taotlemisel makstakse toetus välja tagantjärele, kuid kõige rohkem taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.
Toetust maksame lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib, maksame toetust selle õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Kui eestkoste lõpeb varem, lõpetame toetuse maksmise eestkoste lõppemisele järgnevast kuust.

• Näide 1. Eestkoste kohtumäärus on jõustunud 1.02.2019 ja taotluse eestkostetoetuse saamiseks esitad 4.10.2019, maksame toetust tagantjärele 6 eelneva kalendrikuu eest s.o alates 01.04.2019.
   

Pane tähele! Alates 2018. aastast ei maksa Sotsiaalkindlustusamet enam eestkostetava või hooldatava lapse toetust peredele, kuhu laps on antud hooldamisele kohaliku omavalitsuse ja pere vahel sõlmitud lepingu alusel. Sotsiaalkindlustusameti makstava eestkostetava lapse toetusele on õigus üksnes lapsel, kelle üle on seatud eestkoste.
Hooldusperes kasvava lapse ülalpidamiskulude katmiseks palume pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole.

Lapsehooldustasu

Lapsehooldustasu on toetusliik, mis on järk-järgult kadumas.

• Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata!
  Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi.
• Kõigile peredele, kuhu sündis laps hiljemalt 31. augustil 2019,
  maksame lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.
• Samuti maksame lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga said juba lapsehooldustasu või kellele on see varem määranud.  
  Lapsehooldustasu maksame edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

 Loe muudatusest pikemalt siin!

Lapsehooldustasu suurus on 38,36 eurot kuus iga kuni 3-aastase lapse kohta.

Lisaks 19,18 eurot kuus iga 3-8 aastase lapse kohta, kui:

• peres kasvab üks kuni 3-aastane laps ja veel teine 3-8-aastane laps
• peres kasvab 3- või enam lapsetoetust saavat last

Kui laps saab 8-aastaseks esimeses klassis, maksame lapsehooldustasu esimese klassi lõpuni ehk 31. augustini. Kui laps saab 8-aastaseks teises klassis või kui ta ei õpi, maksame lapsehooldustasu sünnipäeva kuu lõpuni.

Lapsehooldustasu hakkame maksma pärast vanemahüvitise saamise lõppu.
Vanemahüvitist ja lapsehooldustasu samaaegselt ühele perele ei maksta. See tähendab, et kui ühe lapse eest saab pere vanemahüvitist, siis sel perioodil peatame lapsehooldustasu maksmise kõigi peres kasvavate laste eest.
Ka selle aja eest, mille eest saad juba sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei maksa me selle lapse eest lapsehooldustasu. Teiste laste eest saadavaid lapsehooldustasusid need hüvitised ei mõjuta.

Kui üks vanematest on oma töölt lapsehoolduspuhkusel, on ka lapsehooldustasu saamise õigus just temal.

Lapsehoolduspuhkusel olla ja lapsehooldustasu saada võib lapsevanema asemel ka mõni teine isik. Kehtib aga reegel, et sellisele inimesele makstavate lapsehooldustasude summa kokku ei või olla rohkem 115,08 eurot kuus. Loe täpsemalt, kellel on õigus perehüvitiste saamiseks.