Sämitiggevaaljah láá čohčuv já talle väljejuvvojeh vuot uđđâ jesâneh sämitiigán. Taan artikkâlist anarâškielâ siärvus iävtukkâsah muštâleh maht sij ovdediččii anarâšâi aašijd sämitiggeest já maggaar ohtâvuotâ sist lii anarâškielân.
Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Inka Musta lii meddâl Anarist, mutâ áásá tääl Helsigist. Musta lii vuossâmuu keerdi iävtukkâssân sämitiggevaaljáid.
– Mun halijdâm porgâđ sämitiggeest tom oovdân, et anarâšâi ärbivuáváliih enâmeh pisoh mii kiävtust já ete Anarist já Säämist lii ain máhđulâš hárjuttiđ mii ärbivuáválijd iäláttâsâid tego kuálástem, miäcástem, puásuituálu sehe tyeje.
Musta halijdičij luptiđ sämitiggeest savâstâlmân Aanaarjäävri kuálástemaašijd já tuuriism sehe juátkiđ anarâšâi pasepaaihij suojâlempargo. Suu mielâst ličij tehálâš nanodiđ siärvus ohtâvuođâ já identiteet, váájááldhánnáá kielâs monâttâm sämmilijd.
Anarâškielâ lii Musta eeji kielâ já suuvâ kielâ, mon sun jieš máttááttâlâi rävisolmožin. Suu pärnivuođâst škoovlâst ij lamaš máttááttâs anarâškielân.
Aanaarlâš Leo Aikio uáiná, ete anarâšâi aašijd kalga ovdediđ sämitiggeest siämmáánáál ko eres-uv sämmilij. Sun loppeed ovdediđ meid anarâššáid kyeskee aašijd nuuvt pyereest ko pasta. Moonnâm vaaljâpaje lâi Aikion vuosmuš paje sämitiggeest já sun tooimâi nubben värisaavâjođetteijen.
– Muu nanosumos mättim lii piirâs-, luándu- já iäláttâsaašijn, já tain aašijn mun viigâm porgâđ nuuvt pyereest ko máhđulâš.
Aikio ij oppâm anarâškielâ pärnin, mutâ škoovlâst luuvâi kielâ nuuvt et tääl ibbeerd sämikielâ, mutâ ij jieš sáárnu.
– Anarâškielâ lii eromâš tehálâš já kale tast kalga huolâ anneeđ.
Sämitiggevaaljâi iävtukkâs avveellâš Anu Avaskari tuáivu, ete sämitiigán vuáđudum anarâšâi ráđádâllâmkodde ovdedičij anarâšâi aašijd viššâlubbooht. Avaskari lii čokkám sämitiggeest jo vittâ vaaljâpaje.
– Kielâpiervâleh já arâšoddâdem ubâlâšvuotân láá anarâškielâ siäilum tááhust kuávdáást. Anarâšâi eennâmkevttimääših láá ennuv uáinusist, te tuáivuččim ete sämitige peht puávtáččij oovdânpyehtiđ anarâšâi uáinu mii ärbivuáválijn kuávluin.
Avaskari haalijd porgâđ tom oovdân, ete anarâškielâ kevttim máhđulâšvuođah ovdeduvvojeh. Suu mielâst tot lii tehálâš vâi anarâškielâ siäilu. Sun meid uáiná, ete sämitigge puávtáččij uásálistiđ anarâššáid uáivildum tábáhtusâi orniimân.
Avaskari juuđij Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ škovliittâs rävisolmožin já sárnu kielâ mottoom verd. Sustkin ij lamaš máhđulâšvuotâ oppâđ anarâškielâ pärnin škoovlâst.
Kielâpiervâleh já anarâškielâ láá teháliih iävtukkâssáid
Čevetjäävrist ässee Anni Koivisto juurdâš, ete anarâššáid kyeskee ääših láá ovdâmerkkân anarâškielâ sajadâh já eellimvyeimi, mutâ meiddei ruossâlâs eennâmkevttim tiäddu mii lii ovdâmerkkân Aanaarjäävri pirrâsist. Moonnâm vaaljâpaje lâi Koivisto vuosmuš paje sämitiggeest já sun tooimâi värisaavâjođetteijen.
– Tiäđust-uv lam čonnâsâm porgâđ tai aašij oovdân, piäluštiđ anarâškielâ sajattuv já piäluštiđ taan piirâs.
Sun tuáivu, ete puohah puátteš sämitiggeest láá čonnâsâm porgâđ puoh sämmilijd kyeskee koččâmušâi oovdân. Sun muštoot, ete meid nuorttâlâškielâ tile lii raše.
Koivisto ij jieš määti anarâškielâ, mutâ ibbeerd kielâ pyereest. Sun halijdičij mottoom peeivi opâttâllâđ eejis suuvâ kielâ já lii aibâšâm anarâškielâ kullum sämitige tievâsčuákkimijn.
Avveellâš Aslak Pekkala áigu sämitiggeest anneeđ huolâ tast, ete ruttâdem kielâpiervâltooimân já sämikielâ máttááttâssân visesmittoo. Suu mielâst lii tehálâš adeliđ sämikielâi oppâmist positiivlâš kove. Pekkalan moonnâm vaaljâpaje lâi vuosmuš paje sämitiggeest.
– Nuuvt ete párnááh já nuorah usâččii luuhâđ ovdâmerkkân anarâškielâ já talle liččii pargoost päikki kieldâst.
Sun uáiná tehálâžžân meid anarâškielâlij sosiaal- já tiervâsvuođâsyergipalvâlusâi visásmittem já osko, ete tast-uv taarbâš positiivlii vuoiŋâ vâi pargeeh tyestih kevttiđ sämikielâ.
Anarâškielâ lii Pekkala suuvâ kielâ, já suu ááhu päikkikielâ. Suu väivid ko ij lah jieš oppâm sämikielâ, já tondiet mottoom kooskâst haalijd kielâ máttááttâllâđ já oppâđ.
Aanaarlâš Marjaana Aikio áiguččij ovdediđ sämitiggeest anarâšâi aašijd siämmáánáál ko eres-uv sämmilij aašijd. Aikio lii lamaš ohtii iävtukkâssân säämi parlamentân, mii lâi säämi parlamentaarlâš orgaan ovdil sämitige.
– Must láá viehâ vijđes feeriimeh säämi iäláttâsâin nomâlâssân puásuituálust já tyejeest. Meid škuávlimääših láá alda ko lam jieš porgâm taigijn, muštâlij Aikio ovdâlist Yle Sáámán.
Aikio äijihrokke lâi meddâl Aanaarjäävri taavaabeln já enni Iänuduv kuávlust. Sun lii jieijâs škovliittâs peht luuvâm mottoom verd anarâškielâ.
Aikio muštâl, ete sun lii šoddâm pajekulttuurân já oppâm tavesämikielâ eenikielân.
Taan áášán Yle Säämi lii sahhiittâllâm taid sämitiggevaaljâi iävtukkâsâid kiäh identifisistii jieijâs anarâškielâ siärvusân já halijdii servâđ sahhiittâlmân.
- Luuvâ meid: Yle čuovvu sámediggeválggaid: Mielde leat áibbas ođđa evttohasat, oassi máhccá politihkkii ja oassi ohcá joatkaga Tivvojum 31.8.2023 tme 11.36 Musta pärnivuođâst škoovlâst ij lamaš máttááttâs anarâškielân.
