Sämivárdájeijeeh peesih tääl opâttâllâđ uđđâ tááiđuid anarâš- já tavesämikielân. Kieskâd almostum várdájeijei raavâkirje lii uáivildum 7-9-ihásijd párnáid ađai várdámkielâst čivgáid.
Aanaar markkânist lii masa kuttâ ive toimâm sämikielâlâš várdám, mon jođettává Henna Tervaniemi já Tiina Lehmuslehti.
Raavâkirje ooppât ovdâmerkkân čuolmâid, vuosâiše já tast láá meid lavluuh. Almolii raavâkirje puáhtá kevttiđ kii peri.
– Kale taat lii nuuvt ihana tääl ko párnáid lii tággáár konkreetlâš (kirje), muštâl Tervaniemi.
Hárjuttâsâid puáhtá heiviittiđ sämmilij kulttuurân
Taas räi jođetteijeekyevtis lává jieš jurgâlâm materiaalijd já jođettâm várdám suomâkielâlij materiaalij vuáđuld. Materiaalist iä lah sämifáádáh, mutâ suoi lává hutkâm toos-uv čuávdus.
– Muoi láán heiviittâm nuuvt, et muoi pyehteen olášuttiđ meid sämikulttuur uáinust aašijd, iätá Tiina Lehmuslehti.
Sämikielân jurgâlem piištij kuhháá, ige vuosmuš versio kiergânâm teddilmângin ko vorrâsub ravvuuh lijjii jo almostum suomâkielân. Anarâškielân kirje jurgâlij Neeta Jääskö já tavesämikielân Seija Somby.
Puárásub várdájeijeid ij lah vala materiaal sämikielân ađai tom jurgâlem ličij čuávuvâš pargo.
Sämivárdám kiäsut ivveest nuubán párnáid já maaŋgah vaanhimeh vyerdih et pärni piäsá uásálistiđ várdámân. Eidu tääl sämivárdám lii jyehi nube oho.
