Svoboda | Graniru | BBC Russia | Golosameriki | Facebook
Transfiguration pending
Jump to content

ITheku

Mayelana Wikipedia

Ukuvela kwetheku

[hlela | Hlela umthombo]

Durban / / ˈdɜːr bən / DUR DUR bən ; Zulu </link> , lisukela kugam itheku</link> okusho ukuthi "itheku, ichweba") [lower-alpha 1] idolobha lesithathu elinabantu abaningi eNingizimu Afrika, lilandela iGoli neKapa, kanye nedolobha elikhulu kunawo wonke esifundazweni saKwaZulu -Natali.[1] Iitholakala ogwini olusempumalanga yeNingizimu Afrika, eNatal Bay yoLwandlekazi <b>i-Indian</b>,

iTheku liyichweba elimatasatasa eNingizimu Afrika futhi laliqanjwe ngokuthi iPort Natal.[2] Enyakatho yetheku kanye nenkaba yedolobha kukhona indawo ongenela kuyo okungumfula <b>uMngeni</b> ; inkaba yedolobha eyisicaba ikhuphukela emagqumeni ase<b>Bereya</b> ngasentshonalanga; futhi eningizimu, egudla ugu, kuneBluff .[3]

Ukuqambeka kwetheku

[hlela | Hlela umthombo]

ITheku liyisizinda sikaMasipala weTheku omkhulu, ohlanganisa indawo engu 2,556 km2 futhi yayinabantu abangu-4.2 million ngo -2022, okwenza idolobha elikhulu libe ngelinye lamakhulu e- Afrika e-Indian Ocean. Ngaphakathi komngcele wedolobha, isibalo sabantu baseThekwini sasiyizi-595,061 ngo -2011 .[4] Idolobha linesimo sezulu esiswakeme se-subtropical, nehlobo elishisayo, elimanzi kanye nobusika obupholile, obomile. [5]

Umdlando wethuku

[hlela | Hlela umthombo]

Ubufakazi bemivubukulo obuvela ezintabeni zaseDrakensberg busikisela ukuthi le ndawo yayihlala abazingeli-abaqoqi ezinkulungwaneni zeminyaka edlule. Kamuva, Abantu abangamaNguni bahlala esifundeni.[6] Phakathi noKhisimusi ka-1497, U-Vasco da Gama wabona ugu futhi waliqamba ngokuthi iNatal, igama lesiPutukezi elisho UKhisimusi. Ngo-1824, abahwebi baseNgilandi abavela eKapa, ababeholwa uFrancis Farewell UHenry Fynn, basungula indawo yokuhweba ePort Natal, futhi kamuva ngalowo nyaka, UShaka, inkosi yamaZulu, wabanika umhlaba ozungeze ichweba noma ulwandle. Ngo-1835, le ndawo yaqanjwa ngoSir Benjamin D'Urban, ngaleso sikhathi owayengumbusi waseKapa koloni, futhi waba isifundazwe ngo-1854. Kusukela ngo-1860 kuqhubeke, izisebenzi eziqashiwe ezivela eBritish India zafika eThekwini, kanye namaNdiya abagibeli kamuva. Ikoloni laseNatal, elalikhule, laba yisifundazwe se-Union of South Africa ngo-1910, futhi iThekwini yanikezwa isikhundla sedolobha ngo-1935.

  1. https://www.durban.gov.za/pages/government/about-ethekwini
  2. https://zulu.org.za/travel/listing/durban-city-hall/
  3. https://www.britannica.com/place/Durban
  4. https://www.durban.gov.za/pages/government/about-ethekwini#:~:text=eThekwini%2C%20formerly%20Durban%20has%20been%20at%20the%20frontline%20since%20time%20immemorial.
  5. Urban environmental challenges and climate change action in Durban, South Africa. 2013. p. 299–319. https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0956247813500904. Retrieved 25 March 2024. 
  6. https://www.britannica.com/place/Durban


Cite error: <ref> tags exist for a group named "lower-alpha", but no corresponding <references group="lower-alpha"/> tag was found