Svoboda | Graniru | BBC Russia | Golosameriki | Facebook

amalinks wokungena

Breaking News

Abesilisa Bathi Kulemithetho Ebancindezela Kakhulu eZimbabwe


Dr. Mbulisi Ndlovu, Lupane State University
Dr. Mbulisi Ndlovu, Lupane State University

Kulabesilisa abatsha lasebebadala abakhala ngenhlelo kanye leminye imithetho ebekwa nguhulumende eyokuvikela lokuthuthukisa abesifazane, besithi lawa manyathelo asetshiya abesilisa phandle, kuqakathekiswa amankazana labomama.

Kodwa omama bakhona, bayakwala lokhu besithi kunengi okusamele kwenziwe ukulondoloza ilungelo labo njalo inengi lemithetho le ilotshwe emaphepheni kodwa ayilandelwa.

Sokuyiminyaka phose efike amatshumi amathathu lokhe amazwe womhlaba jikelele athatha isifungo sokuthuthukisa lokuvikela ilungelo labesifazana lamantombazana, ngemva komhlangano owenziwa kwele China, oweBeijing Conference, owawukhangelane lokuphathisa abesifazane ukuthi betholiswe amathuba afana lawabesilisa.

Osakhulayo, uBenon Ncube, uthi loba eleZimbabwe lingelinye lamazwe aqakathekisa ukuphakamisa omama, lokhu kukhanya sokutshiya abesilisa phandle ikakhulu abasakhulayo.

"Abantu abezombusazwe yibo abadala uhlupho lolu, ngoba babekwazi ukuthi omama banengi kakhulu, yikho nxa ungabasekela kwabakufunayo, labo bayakungenisa ezikhundleni zokubusa. Kodwa konke lokhu kwenziwa kungakhangelwa ukuthi bona abesilisa basala bemi ngaphi. Okuzayenzakala yikuthi kuzaba leminyaka, lapha esiya khona, okuzamele kubekwe njalo imithetho yokuphathisa abesilisa, okufana lalokhu okwenzakalayo kwabesifazane. Imithetho mayisebenze okufananayo nje, kungenani lokuthi othonisiswayo ngubaba kumbe ngumama."

Kodwa uyakuphikisa lokhu, uPatience wakoMoyo, (tshono ukuthi ngowangaphi lowo Patience) esithi balokhe beziphethe esidukwini abesilisa.

"Singakhangelisisa kuhle, amabhizimusi amanengi aphethwe ngamadoda. Kwezombusazwe, ngamadoda njalo. Singaya enkantolo, kukhanya ingathi abafazi bayazwakala kakhulu ngoba kudala sihlukunyezwa ngamadoda. Mina ngizimele angivumelani lokuthi amadoda asetshiyiwa emuva."

URumbidzai Matonga, osakhulayo ohlala eHarare, uthi loba omama sebephakama emazweni omhlaba amanengi, baseselinani eliphezulu abalokhe belwisa ukuthi bathole amathuba.

"Sikhangela emazweni afana leleMelika, bakhona omama abanjengoKamala Harris, abangabasekeli belizwe, okutshengisa ukuthi omama bengatholiswa amathuba, bayenelisa labo ukukhokhela. Uhambo lulakhona, kodwa sesifika ukuthi lathi saziwe njengenkokheli ezimqotho. Bakhona abangabuya befuna ukusivalela phandle, kodwa masilwiseni abantu abanje, ukuze sizuze amathuba alinganayo lalawo atholwa ngabesilisa."

Uhulumende weZimbabwe uthi lanxa amankazana labomama sebewathola amathuba angcono okuzithuthukisa lapha lalaphaya, kusasekunengi okubavimbayo, okufana lezokholo, amasiko, kanye lomumo wezomnotho lowezombusazwe.

UMgcinisihlalo wekhomishini ebona ngokutholisa amathuba alingeneyo phakathi kwabesilisa labesifazane, eyeZimbabwe Gender Commission, uNkosikazi Margaret Mukahanana-Sangarwe.
UMgcinisihlalo wekhomishini ebona ngokutholisa amathuba alingeneyo phakathi kwabesilisa labesifazane, eyeZimbabwe Gender Commission, uNkosikazi Margaret Mukahanana-Sangarwe.

UNkosikazi Margaret Mukahanana-Sangarwe, umgcinisihlalo wekhomishini ebona ngokutholisa amathuba alingeneyo phakathi kwabesilisa labesifazane, eyeZimbabwe Gender Commission, utshele iStudio 7 ukuthi bengabona engani sebetshiywa phandle abesilisa, kodwa ayisikho lokhu.

"Yisikhathi eside omama bencindezelwa, yikho kulemizamo eminengi yokuthi labo bebe kubanga amadoda akhona. Kuzathatha isikhathi eside ukuthi betholiswe okubafaneleyo omama, yikho kukhanya ingathi sebefakwa phambili kwabesilisa. Sikhuthaza ukuthi labo obaba ababuye phambili, sibambe ndawonye ekuthuthukiseni impilo zabomama, ngokubatholisa amathuba okuthi baziphathise ngokugcweleyo."

Ocubungula indaba zabasakhulayo, njalo efundisa ekholitshini leLupane State University, uDokotela Mbulisi Ndlovu, ngomunye wabathi sebetshiywa phandle abesilisa ikakhulu abasakhulayo.

"Ungananzelela, loba amathuba okuyafunda abantu bebhadalelwa izimali, amaScholarships, semanengi awamankazana ukwedlula awabafana. Kuthi nxa kuhlolisiswa, bayazibulala amadoda ukwedlula omama, ngoba sokukhangelwa kakhulu umntwana oyinkazana, kukhohlwe ongumfana. Sebesesaba ukukhuluma abahlangana lakho abafana, ngoba bayahlekwa, abatholiswa usizo."

Kodwa ubuya njalo uNdlovu ethi kuyadanisa ukuthi kwesinye isikhathi abesifazane abawasebenzisi amathuba adalwa yile imithetho ngoba kabalalwazi ngamalungelo abo.

"Bakhona amankazana abalokhu belemicabango yakudala eyokuthi bona bamelele umendo kuphela, indoda ibagcine behlezi ngekhaya. Kungenani lokuthi imithetho lenhlelo sezizinengi ezibatholisa amathuba okuzimela, silabo abasilelayo, omama lamankazana."

Eyinye imithetho ebikwa incindezela abesilisa ifana lowokuthi umuntu ongumama akapiwa isigwebo sokulengiswa yimithethwandaba, lanxa efunyenwe elecala okumele agwetshwe ngaleyo ndlela. Imithetho kayicaci ekuvikelweni kowesilisa lapho edlwengulwe kodwa usobala ekuvikeleni abesifazana.

Ingcwethi ezisebenza labasakhulayo zithi inhlelo, kanye lemithetho yelizwe elawula ukuthuthukisa lokuvikelwa kwelungelo labesifazana, kumele ichasiswe kabanzi njalo kube lemfundiso ejulileyo ngayo, ukwenzela ukuthi abesilisa labo bayizwisise ikakhulu abasakhulayo, hatshi ukuthi bahlale emnyameni beyibona angani ngeyokubancindezela lokubahlukumeza.

Forum

XS
SM
MD
LG